OLÜMPIAJOOKSULT – ÖÖJOOKSULE

Vahepealne aeg on jällegi meeletul kiirusel möödunud ja ilmadki on väljas oluliselt suvisemaks muutunud. Selle aja jooksul olen jõudnud teha ka kaks starti, mis mõlemad kuuluvad Eestilinnajooksude sarja.

2. juunil toimus PAF TartuOlümpiajooks. See võistlus oli mitmel põhjusel eriline, kui tavaliselt peab hommikul vara võistlusele sõitma hakkama, siis sellel korral oli võistlus koju kätte toodud. Käisin hommikul koeraga jalutamas ja mõistsin kohe, et tänane jooks kerge ei saa olema. Väljas puhus harjumuspäraselt kõva, kuid häiriv tuul. Veel mõned tunnid kodus ja oligi aeg võistluspaika asuda. Võistluseelse soojenduse tegin koos Sergeiga, kes oli ka minu selle võistluse põhikonkurent. Rääkisime natukene eelseisvast võistlusest ja jõudsime järeldusele, et täna eriti kiire jooks ei tule. Tuleb, milline see jooks tuleb, kuid aeg oli starti minna. Kohe sai selgeks ka see, et peale minu keegi ees tempot teha ei kavatse, kuid ega keegi selleks kohustatud samuti pole. Minu eesmärk oli jooks võimalikult kiireks ajada, et konkurentidest distantsi kestel lahti saada. Selle muutis muidugi küllaltki keeruliseks kõva vastutuul, mis distantsi esimesel poolel tekitas kohati tunde, et jookseks nagu vastu seina. Teised konkurendid suutsin siiski maha raputada, aga Sergei, tuntud kui kõva võitleja, ähkis ja puhkis siiski jätkuvalt selja taga. J Tema eesmärk ongi tempo ära kannatada ja lõpus on ta minust natukene kiirema jalaga. Muidugi tegin ma sellel võistlusel ka taktikaliselt küllaltki rumala jooksu, kui sirgjooneliselt konkurendist lahti ei saa, siis peab ka varuplaan olema. Tavaliselt mul ongi võistluse jaoks mitu erinevat plaani, mida vastavalt olukorrale kasutada. Vahel muutub muidugi jooks ka ettearvamatuks ja siis tuleb jooksvalt otsuseid teha. Tagasi võistluse juurde, kui pool distantsi oli läbitud, siis vastutuulega enam võitlema ei pidanud, kuid vastutuult jooksmine oli jalad küllaltki tühjaks imenud ja mingit korralikku tempot enam peale panna ei suutnud. Lõpus oligi Sergei minust natukene kiirem ja pidin tunnistama 1,7 sekundilise vahega Sergei paremust. Lisaks peeti sellel võistlusel ka võistkondlikku arvestust. Meie võidukasse meeskonda kuulusid peale minu veel Taivo Püi, Elar Vulla ja Kaupo Sasmin, kes tegid kõik väga tubli jooksu.

TULEMUSED!            VÕISTKONDLIKUD TULEMUSED!             DELFI

Puhkamiseks eriti palju aega polnud antud, sest juba eelseisval reedel ootas ees Rakveres Ööjooks. Jõudsin nädala jooksul veel mõned ettevalmistavad treeningud teha ja ootamatult oligi kätte jõudnud see päev, kui tuli Rakverre sõita.

Ööjooksu hommikul tegin veel väikese rahuliku jooksu ja tundus, et jalad ning organism peaksid päris heas seisus olema. Ees oli veel ootamas küllaltki pikk päev, sest Ööjooksu start anti 21.30. Midagi erilist muidugi võistluspäeval korda saata ei õnnestu, sest mõtted on vaikselt võistlusrajale koondunud. Õnneks läks aeg kiiresti ja juba olingi Rakveres, sellel korral tegin võistluseelse soojenduse koos oma treeneriga. Tema startis 10 km distantsile ja tegi igati hea jooksu. Arutasime natukene eelseisva võistluse taktikalist poolt ja oligi aeg stardijoonele liikuda. 

                                          Enne starti on kõik rõõmsas meeleolus :)

Enne starti soovisin veel konkurentidele edu ja nüüd tuligi juba tõsist tööd tegema hakata. Eelmisel aastal lõpetasin Ööjooksu võidukalt isikliku rekordiga ja sellel aastal olime eesmärgiks seadnud, et tuleb teha võimalikult hea jooks ja joosta aeg isikliku rekordi lähedale. Nüüd tagasi võistluse juurde! Jooks sujus hästi ja enesetunne oli samuti hea, umbes peale neljandat kilomeetrit hakkasin konkurentidelt vaikselt eest ära libisema. Lootsin, et mõni 10 km jooksja alustab ka kiiremas tempos ja õnnestub selle hetkeni koostööd teha, kui poolmaratoni ja 10 km võistlusrajad lahku lähevad, kuid kahjuks kedagi polnud ja tuli ees üksinda edasi joosta. Edasi võistlesin oma kellaga, et ta mulle kilomeetri tempodeks liiga suuri numbreid näitama ei hakkaks. Ühes joogipunktis tekitas küllaltki vastakaid tundeid olukord, kui noor neiu mulle joogitopsi üritas anda, kuid selle enne minuni jõudmist käest lahti suutis lasta. Ega selles ju polegi iseenesest midagi halba, kõigil juhtub, kuid edasine joogitoimkonna käitumine jättis küll soovida. See olukord tundus neile nii naljakas, et kõik joogineiud kihistasid naerda. Minul muidugi nii naljaks ei olnud kui neil ja ei saanud nendega koos sinna naerma jääda. Ülejäänud võistlus möödus meeldivalt, Rakveres on raja ääres võrreldes teiste Eesti jooksudega rahvast päris palju ja kaasaelamisega nad kitsid ei ole. Distants möödus kiiresti ja ootamatult hakkasin juba finišisse jõudma. 

                                          Finiš pole enam kaugel!

Võistluse jooksul mul kordagi ühtegi rasket hetke ei olnud ja tundsin, et varu on veel piisavalt. Kahjuks on üksinda joostes natukene keeruline tempot kõrgel hoida ja usun, et suudaksin praeguse vormiga tugevamas konkurentsis võisteldes paremat tulemust näidata. Finišisse jõudes võisin muidugi jooksuga rahule jääda, lõpetasin poolmaratoni distantsi esimesena, aeg 1:06.13. Eelmise aastaga võrreldes suutsin sellel võistlusel üle minuti kiirem olla. Ilm oli jooksmiseks ideaalne, ei olnud palav ja häirivat tuult ei olnud samuti tunda.

2. koht – Ilja Nikolajev, aeg - 1:07.37

3. koht – Sergei Tšerepannikov, aeg - 1:09.17

TULEMUSED!             DELFI

                                          10 km ja poolmaratoni autasustamine ;)

Olge ikka lahedad ja tublid! Nautige suve ja olge ikka sportlikud J

KOLM VÕISTLUST STAADIONIL

Vahepeal on suvised ilmad jõudnud muutuda uuesti kevadisteks ja mina olen selle aja jooksul jõudnud kolmel korral staadionil võistelda. Nendest võistlustest oli minu jaoks kõige olulisem Põhjamaade meistrivõistlused 10 000 m jooksus, kuid kindlasti olid ka ülejäänud kaks võistlust omal moel olulised.

Põhjamaade 10 000 meetri jooksu meistrivõistlused toimusid 19. mail Taani pealinnas Kopenhagenis Østerbro staadionil. Taani jõudsime päev varem ja kuna Tallinnast läheb otselend Kopenhagenisse, siis reis oli lühike ja küllaltki mugav. Võistluspäeva hommikul tegime väikese soojenduse ja peale seda tuligi terve ülejäänud päev võistlust oodata. Soojenduse ajal tuli ka kerge võistluseelne ärevus sisse, kuid peale soojendust see kadus ja uuesti oli väikest ärevust tunda alles stardijoonel. Buss viis meid paar tundi enne starti staadionile, meeste start anti 18.30. Linnas ja staadioni ümber oli ka väikest sagimist tunda, sest järgmisel päeval toimus Kopenhageni maraton ja võistluskeskus asus staadioni kõrval. Sellega seoses olid ka osad Eesti maratonisõbrad meid staadionil ergutamas ja kaasa elamas. Suured tänud neile selle eest! Enne võistlust olin veendunud, et olen SEB 30. Tartu Jooksumaratonist korralikult taastunud, kuid natukene murelikuks tegi see, et polnud sellel hooajal veel staadionil ühtegi starti saanud teha. Igatahes oli aeg nii kaugel, et muretsemiseks enam aega ei olnud ja tuli stardijoonele minna. Peale minu olid veel Eesti meestest stardis Taivo Püi ja Sergei Tšerepannikov. Peale starti sattusin kolmandale positsioonile, teadsin, et üks ees olevatest meestest on tempomeister, kuid teist meest mul sel hetkel tuvastada ei õnnestunud. Tempomeistri ülesanne oli esimene 5000 meetrit vedada ajaga 14.45, kuid üllatuslikult astus tempomeister juba peale teise kilomeetri läbimist rajalt kõrvale ja ette jäi veel üks mees, kes ei liikunud küll päris planeeritud tempos, kuid mööda ma sel hetkel temast samuti joosta ei tahtnud. Kui läbitud oli 5000 meetrit, näitas aeg 14.58, see oli planeeritust aeglasem, kuid võimalused alla 30 minuti joosta olid veel olemas. Siis toimus rajal jälle midagi üllatuslikku - jooksja, kes oli minu ees tempot teinud, astus samuti kõrvale ja see oli võistluse teine tempomeister. Peale seda jäigi tempo tegemine minu peale, korraks käis peast läbi ka mõte, et las teised teevad ka ees tööd, kuid enesetunne oli hea ja jätkasin siiski jooksu vedamist. Tegin ees tempot selle hetkeni, kui joostud sai 9000 meetrit, siis muutus olukord rajal natukene ärevamaks, lõpuni oli jäänud ainult 1000 meetrit ja nüüd tahtsid kõik, kes gruppi olid jäänud, võimalikult kõrget kohta saavutada. Viimaseks ringiks oli grupp juba natukene pikemaks veninud, kuid kõik olid ikka veel küllaltki koos. Viimasel sirgel möödusin veel soomlasest ja lõpetasin jooksu kuuendana – aeg 29.53,07. Neljandast ja viiendast kohast jäi küllaltki napilt puudu, kuid võisin jooksuga ikkagi rahule jääda. Suutsin oma isiklikku rekordit parandada ja treeneriga seatud eesmärgi täita!

Maratonitiimi ülevaade võistlusest              Postimees               TULEMUSED!

6. mail toimus NõmmeSeeriajooksu I etapp, kus võistlesin 5000 meetri distantsil. Selleks võistluseks ei olnud veel jalad Põhjamaade meistrivõistlustest täielikult taastunud. Naelikutega joostes jäävad jalad küllaltki kangeks, eriti kui pole nendega väga sõprussuhteid otsinud. Kuid siinkohal pean kiitma ikkagi adidase naelikuid, tavaliselt on peale 10 000 meetri jooksu jalad palju hullemas seisukorras J Nüüd tagasi võistluse juurde! Esimesel kahel kilomeetril võttis vedamise Sergei enda peale, siis oli minu kord kaks kilomeetrit ees tempot teha ja viimane kilomeeter jäi otsustavaks, kes jõuab, see läheb J. Õnneks viimasel kilomeetril enam keegi minust kiiremini ei jõudnud ja võitsin jooksu uue isikliku rekordiga – aeg 14.32,0. Kuid pean ka tunnistama, et lõpus oli ka minul päris raske.

Martin Simpsoni reportaaž jooksust                  POSTIMEES

27. mail toimusid Rakveres Eesti teatejooksude meistrivõistlused, kus SK Sportkeskus.ee ka oma võistkonna meeste 4X1500 meetri jooksus välja oli pannud. Sellel võistlusel osalemisest sain teada kõigest mõned päevad enne võistlust, kuid klubi peab ikka vajadusel aitama. Meie võistkonda kuulusid peale minu veel Kaupo Sasmin, Taivo Püi ja Sander Jürs. Mina jooksin sellel korral viimast vahetust, vahetuse võtsin vastu neljandana ja kuna ma ennast 1500 meetri jooksus väga kindlalt ei tunne, siis lootsin väga, et suudan meeskonna kolmandale kohale tõsta. Peale esimest ringi oli selge, et eilne 5000 meetrit on veel korralikult jalgades, kuid teisel ringil möödusin Stamina jooksjast ja meie meeskond tõusis sellega kolmandaks, kuid jooks polnud veel läbi ja kolmas koht polnud veel kindel. Kuigi tunne läks mingil hetkel juba päris raskeks, suutsin ikkagi kolmanda koha säilitada. Terve meeskond oli teinud tubli jooksu! Jooksu võitis TÜASK´i meeskond ja teisele kohale jooksid ennast EMÜ meeskonna liikmed.

TULEMUSED!

Kindlasti pean tänama ka SiS´i, kelle tooted on mulle võistlusteks valmistumisel ja võistlustest taastumisel suureks abiks olnud! Julgen ka teistele seda soovitada, mille ise olen järele proovinud.

                                                    SiS ;)

Täna olen juba stardis PAF TartuOlümpiajooksul, millega antakse ka start Eesti Linnajooksude sarjale.

Olge ikka lahedad ja sportlikud! J Küll varsti need rannailmad ka saabuvad.