OLÜMPIAJOOKSULT – ÖÖJOOKSULE

Vahepealne aeg on jällegi meeletul kiirusel möödunud ja ilmadki on väljas oluliselt suvisemaks muutunud. Selle aja jooksul olen jõudnud teha ka kaks starti, mis mõlemad kuuluvad Eestilinnajooksude sarja.

2. juunil toimus PAF TartuOlümpiajooks. See võistlus oli mitmel põhjusel eriline, kui tavaliselt peab hommikul vara võistlusele sõitma hakkama, siis sellel korral oli võistlus koju kätte toodud. Käisin hommikul koeraga jalutamas ja mõistsin kohe, et tänane jooks kerge ei saa olema. Väljas puhus harjumuspäraselt kõva, kuid häiriv tuul. Veel mõned tunnid kodus ja oligi aeg võistluspaika asuda. Võistluseelse soojenduse tegin koos Sergeiga, kes oli ka minu selle võistluse põhikonkurent. Rääkisime natukene eelseisvast võistlusest ja jõudsime järeldusele, et täna eriti kiire jooks ei tule. Tuleb, milline see jooks tuleb, kuid aeg oli starti minna. Kohe sai selgeks ka see, et peale minu keegi ees tempot teha ei kavatse, kuid ega keegi selleks kohustatud samuti pole. Minu eesmärk oli jooks võimalikult kiireks ajada, et konkurentidest distantsi kestel lahti saada. Selle muutis muidugi küllaltki keeruliseks kõva vastutuul, mis distantsi esimesel poolel tekitas kohati tunde, et jookseks nagu vastu seina. Teised konkurendid suutsin siiski maha raputada, aga Sergei, tuntud kui kõva võitleja, ähkis ja puhkis siiski jätkuvalt selja taga. J Tema eesmärk ongi tempo ära kannatada ja lõpus on ta minust natukene kiirema jalaga. Muidugi tegin ma sellel võistlusel ka taktikaliselt küllaltki rumala jooksu, kui sirgjooneliselt konkurendist lahti ei saa, siis peab ka varuplaan olema. Tavaliselt mul ongi võistluse jaoks mitu erinevat plaani, mida vastavalt olukorrale kasutada. Vahel muutub muidugi jooks ka ettearvamatuks ja siis tuleb jooksvalt otsuseid teha. Tagasi võistluse juurde, kui pool distantsi oli läbitud, siis vastutuulega enam võitlema ei pidanud, kuid vastutuult jooksmine oli jalad küllaltki tühjaks imenud ja mingit korralikku tempot enam peale panna ei suutnud. Lõpus oligi Sergei minust natukene kiirem ja pidin tunnistama 1,7 sekundilise vahega Sergei paremust. Lisaks peeti sellel võistlusel ka võistkondlikku arvestust. Meie võidukasse meeskonda kuulusid peale minu veel Taivo Püi, Elar Vulla ja Kaupo Sasmin, kes tegid kõik väga tubli jooksu.

TULEMUSED!            VÕISTKONDLIKUD TULEMUSED!             DELFI

Puhkamiseks eriti palju aega polnud antud, sest juba eelseisval reedel ootas ees Rakveres Ööjooks. Jõudsin nädala jooksul veel mõned ettevalmistavad treeningud teha ja ootamatult oligi kätte jõudnud see päev, kui tuli Rakverre sõita.

Ööjooksu hommikul tegin veel väikese rahuliku jooksu ja tundus, et jalad ning organism peaksid päris heas seisus olema. Ees oli veel ootamas küllaltki pikk päev, sest Ööjooksu start anti 21.30. Midagi erilist muidugi võistluspäeval korda saata ei õnnestu, sest mõtted on vaikselt võistlusrajale koondunud. Õnneks läks aeg kiiresti ja juba olingi Rakveres, sellel korral tegin võistluseelse soojenduse koos oma treeneriga. Tema startis 10 km distantsile ja tegi igati hea jooksu. Arutasime natukene eelseisva võistluse taktikalist poolt ja oligi aeg stardijoonele liikuda. 

                                          Enne starti on kõik rõõmsas meeleolus :)

Enne starti soovisin veel konkurentidele edu ja nüüd tuligi juba tõsist tööd tegema hakata. Eelmisel aastal lõpetasin Ööjooksu võidukalt isikliku rekordiga ja sellel aastal olime eesmärgiks seadnud, et tuleb teha võimalikult hea jooks ja joosta aeg isikliku rekordi lähedale. Nüüd tagasi võistluse juurde! Jooks sujus hästi ja enesetunne oli samuti hea, umbes peale neljandat kilomeetrit hakkasin konkurentidelt vaikselt eest ära libisema. Lootsin, et mõni 10 km jooksja alustab ka kiiremas tempos ja õnnestub selle hetkeni koostööd teha, kui poolmaratoni ja 10 km võistlusrajad lahku lähevad, kuid kahjuks kedagi polnud ja tuli ees üksinda edasi joosta. Edasi võistlesin oma kellaga, et ta mulle kilomeetri tempodeks liiga suuri numbreid näitama ei hakkaks. Ühes joogipunktis tekitas küllaltki vastakaid tundeid olukord, kui noor neiu mulle joogitopsi üritas anda, kuid selle enne minuni jõudmist käest lahti suutis lasta. Ega selles ju polegi iseenesest midagi halba, kõigil juhtub, kuid edasine joogitoimkonna käitumine jättis küll soovida. See olukord tundus neile nii naljakas, et kõik joogineiud kihistasid naerda. Minul muidugi nii naljaks ei olnud kui neil ja ei saanud nendega koos sinna naerma jääda. Ülejäänud võistlus möödus meeldivalt, Rakveres on raja ääres võrreldes teiste Eesti jooksudega rahvast päris palju ja kaasaelamisega nad kitsid ei ole. Distants möödus kiiresti ja ootamatult hakkasin juba finišisse jõudma. 

                                          Finiš pole enam kaugel!

Võistluse jooksul mul kordagi ühtegi rasket hetke ei olnud ja tundsin, et varu on veel piisavalt. Kahjuks on üksinda joostes natukene keeruline tempot kõrgel hoida ja usun, et suudaksin praeguse vormiga tugevamas konkurentsis võisteldes paremat tulemust näidata. Finišisse jõudes võisin muidugi jooksuga rahule jääda, lõpetasin poolmaratoni distantsi esimesena, aeg 1:06.13. Eelmise aastaga võrreldes suutsin sellel võistlusel üle minuti kiirem olla. Ilm oli jooksmiseks ideaalne, ei olnud palav ja häirivat tuult ei olnud samuti tunda.

2. koht – Ilja Nikolajev, aeg - 1:07.37

3. koht – Sergei Tšerepannikov, aeg - 1:09.17

TULEMUSED!             DELFI

                                          10 km ja poolmaratoni autasustamine ;)

Olge ikka lahedad ja tublid! Nautige suve ja olge ikka sportlikud J