Viimasest postitusest on jällegi
kuhjaga aega mööda läinud ja selle aja jooksul on ikka üht-teist toimunud ka.
Olen teinud kolm võistlust, lõpetanud hooaja esimese poole ja nüüdseks on
alanud ettevalmistus sügiseseks hooajaks.
16. juunil toimus EMT
Järvejooksude sarja teine etapp – 41. jooks ümber Harku järve. Enne starti
tegin koos Taivoga võistluseelse soojenduse ja arutasime erinevaid taktikalisi
variante. Olen seal paar aastat tagasi võistelnud, kuid nüüd oli soov vähemalt
raja lõpuosa enne võistlust üle vaadata. Võistluse algus kujunes planeeritult
küllaltki kiireks, hoidsime koos Taivoga tempot kõrgel. Kahjuks pole see rada
minu jaoks veel täiesti selgeks saanud. Tundus küll imelik, kui Sergei
distantsi keskel minust möödus, kuid põhjus oli lihtne. Rada suundus kõrkjate
vahele ja edasine võistlus toimus kitsal rajal, kus möödumine on peaaegu
võimatu. Korraks oli ka üks natukene laiem koht, kus kiirendasin, et Sergeist
mööduda, kuid sel hetkel tegi seda ka tema J Kuna tempo oli
tunduvalt langenud, siis olin sunnitud juba üle õla vaatama, et kas keegi
tagant ka tulemas on. Üle õla vaadates nägin Taivot, kuid meie vahelist kaugust
oli küllaltki raske hinnata. Peale seda ütlesin Sergeile, et ära nüüd jama,
tõsta natuke tempot, muidu jõuavad konkurendid tagant järele. Selle peale andis
Sergei omas keeles mõista, et tal on suva, nagunii on ta neist lõpus kiirem.
Kuid Sergo on mõistlik mees ja tõstis natukene tempot J Umbes kilomeeter enne
lõppu, läks rada natukene laiemaks ja sain veelgi tempot tõsta, kuid Sergot
enam maha jätta ei õnnestunud ja lõpus pidin jällegi tema nappi paremust
tunnistama.
Mõned päevad puhkamiseks ja
treenimiseks ning 21. juuni õhtul toimus Nõmme Seeriajooksu III etapp,
võistlesin 10 000 m distantsil ja selle võistluse raames peeti ka Eesti
meistrivõistlused sel distantsil. Ilm oli küllaltki palav ja tuult ei olnud ka
eriti tunda. Jooksu alguses vedasime Taivoga vaheldumisi, et tempot mõistlikus
graafikus hoida. Paaril korral käis Sergei ees tempot maha võtmas, kuid eks
temal on omad nipid. Juba küllaltki distantsi alguses sain aru, et täna kerget
jooksu ei tule. Liigun, aga mitte nii, nagu sooviksin. Mingil hetkel libises Taivo
meilt eest ära. Vahe enam eriliselt ei suurenenud, kuid sellist minekut
jalgadest välja meelitada ei õnnestunud, et vahe uuesti kinni joosta.
Enesetunne läks mingil hetkel küll mõnevõrra paremaks, ka vahe viimastel
ringidel natukene vähenes, kuid võitjana jõudis finišisse Taivo, mina pidin
leppima teise kohaga ja kolmandana lõpetas Sergei. Mul on Taivo kui sõbra ja
klubikaaslase üle hea meel, et ta just sellel võistlusel oma selle hooaja
parima jooksu tegi. Enda jooksuga ma muidugi rahule ei jäänud, kuid nutma
polnud ka põhjust hakata. Selle võistlusega võis hooaja esimesele poolele joone
alla tõmmata, mõnes mõttes oli see isegi kergendus, sest tugevalt treenimise järgi
oli juba väike igatsus tekkinud. Hooaja esimene pool oli küllaltki tiheda
võistlusgraafikuga ja tugevalt treenida polnud võimalik. Treener pani minu
võistlushooaja esimesele poolele hindeks 4-, ma arvan, et see on igati õiglane
hinne. Siis oli ette nähtud väike puhkus ja nüüd olen juba sukeldunud
treeningutesse, et teha korralik ettevalmistus sügiseseks võistlushooajaks.
Põhilisteks eesmärkideks on joosta üks korralik maraton ja poolmaraton. Juulis
teen ka mõned võistlused kaasa, kuid need on treeningute kõrvalt ja eraldi
nendeks ei valmistu.
Foto: Mallor Malmre
27. juunil käisin Helsingis
kergejõustiku EM´i vaatamas, vahel on täitsa tore ka kõrvalt võistlust vaadata
ja varem polnud ma kunagi tiitlivõistlusi vaatamas käinud. Peab tunnistama, et
täitsa põnev oli. Sõlmisin ka treeneriga väikese kihlveo, mina pakkusin, et
Leedu sprinter jookseb ennast 100 meetris medalile, tema arvas, et jääb
medalita. Eeljooksude ja poolfinaali põhjal võis küll arvata, et ta selle
medali ikka ära võtab, kuid finaalis ta mingil põhjusel ei soovinud
stardipakkudelt lahkuda. Kihlveo auhinnaks leppisime kokku lõunasöögi peale
Pühajärve jooksu. Peale leeduka etteastet sain treenerilt sõnumi, kus oli
kirjas, et kõht on tühi J Nii ma selle kihlveo kaotasingi.
27.-29. juunil olin Nelijärvel
„fb jooksmise“ treeninglaagris, kus ma osalesin küll treenerina, mitte
treenijana, aga laupäevasel hommikujooksul suutsin ma esimest korda ära eksida.
Plaan oli hommikul 6 km joosta, aga selle asemel tuli hoopis 12 km. Olukorra
tegi natukene ärevaks see, et hommikusöögi aeg lähenes jõudsalt, teadsin, kus
suunas sihtpunkt asub, kuid ükski minu valitud teedest mind sinna ei viinud.
Muidu oli tegemist igati toreda ja laheda laagriga.
29. juunil sõitsin Paikusele, kus
toimusid Valdade Suvemängud. Võistlesin 5000 meetri distantsil ja olime
treeneriga varem kokku leppinud, et toimugu mis tahes, mina ette tööd tegema ei
lähe ja üritan distantsi lõpu kiirenevalt joosta. Kõik toimis, kui välja arvata
asjaolu, et jooksu võitis Sergei. Muidugi sobivad mulle tempokad jooksud
rohkem, sest eriti terava jalaga ma distantsi lõpus just pole, kuid see oli
sobiv võistlus, et katsetada ka teistsugust taktikat. Võistluse lõpetasin ka
sel korral teisena.
Olge mõnusad ja tublid! Nautige
suve ja käige ikka treenimas ka ;)
No comments:
Post a Comment