TALLINNA MARATON

Möödunud pühapäeval jooksin Tallinnas oma kolmanda maratoni. Kui nüüd päris täpne olla, siis lõpetasin oma kolmanda maratoni, sest eelmisel aastal tuli ju Tallinna maraton haiguse tõttu pooleli jätta. Sellel aastal oli kindel eesmärk viga parandada ja lõpuni jõuda.
 

Eelnevate startide põhjal võis järeldada, et vorm halb ei tohiks olla ja kõik tundus küllaltki hästi olevat. Neljapäeval jäin natukene tõbiseks ja see muutis olukorra mõnevõrra ärevamaks. Alguses tekkis natukene lootusetu tunne, et jälle neljapäeval ja täpselt enne Tallinna maratoni, nii nagu oli ka eelmisel aastal juhtunud. Mõtlesin, et Tallinna maratoniga seoses on mul mingi väike needus, kuid hakkasin ennast kiiresti ravima ja lootsin, et pühapäevaks olen uuesti korras. Täpset põhjust ma muidugi ei tea, kuid võibolla pole mul mõistlik enne maratoni suurelt toitumist muuta. Muidu olen ma maratoni nädala alguses süsivesikute osakaalu toidus oluliselt vähendanud ja siis nädala teisel poolel uuesti suurendanud, nii nagu see käib, kuid võibolla muudab see mu organismi natuke nõrgemaks ja olen selle tõttu haigustele vastuvõtlikum. Igatahes enne järgmist maratoni pean natuke rohkem toitumise peale mõtlema, kuigi põhjus ei pruugi 100% selles peituda. Ärevusest ma ilmselt haigeks jääda ei saanud, sest enne pikemaid distantse olen ma oluliselt rahulikum, kui enne lühemaid. See võis olla ka juhuste kokkulangevus.
 

Maratoni hommikul oli nina veel natuke kinnine, kuid muidu tundus enesetunne küllaltki hea. Tegin lühikese pooletunnise soojenduse ja oligi aeg nii kaugel, et tuli starti minna. Olime enne võistlust treeneriga mitmeid taktikalisi plaane paika pannud ja läbi mõelnud. Esimene plaan oli soodsa tempo korral Keenia meestega alguses kaasa minna, see eeldas minu jaoks kilomeetritempot 3.10 – 3.15, kuid nad alustasid siiski natuke liiga kiiresti, ma pole veel valmis maratoni 3.05 tempoga alustama. Muidugi hiljem neil tempo mõnevõrra langes ja vahe väga palju ei suurenenud, kuid kiire algusega oleks olnud küllaltki suur risk endale liiga teha.
 

Teine plaan nägi ette, et jooksen omas tempos ja peale paari kilomeetri läbimist tundus see kõige mõistlikum olevat. Kui mere äärde jõudsin, siis hakkasin oma plaanis natukene kahtlema, sest tuul oli tõesti natuke liiga tugev J Kolmas plaan oli esimene ring joosta teiste Eesti meestega ja nüüd tundus see küllaltki ahvatlevana, sest meeleldi oleksin sel hetkel kellegi tuules jooksnud. Vaatasin korraks üle õla, kuid järgnevad konkurendid olid liiga kaugel, seega jäin oma teise plaani juurde ja jätkasin jooksu omas tempos.

 

VIKERRAADIO INTERVJUU

 

Jooks kulges ladusalt, joogipunktidest sain ilusti oma pudelid kätte, olin pudelitesse teinud SiS GO spordijooki ja energiapuudust ei tekkinud. Ilm oli jahe ja vedelikku organism meeletult ei vajanud, paljudest joogipunktidest jooksin lihtsalt läbi. Rajale olin kaasa võtnud neli SiS´i energiageeli, kolm neist olin pannud joogipunktides olevate pudelite külge ja ühe taskusse, kõik need neli kasutasin ka ära ja kuna organism selle ilmaga nii palju vedelikku ei vajanud, siis tundusid need väga asjakohased. Lisaks olin rajale võtnud ka mõned „Saltstick“ soolakapslid, et lihastes krampe vältida. Tänud selle eest Helgor Markovile ja Marko Albertile. Maratoni distantsil julgen seda ka teistele soovitada.
 

Esimese ringi läbisin ajaga 1:09.58, kella pealt ma vaheaegasid ei jälginud, selle leidsin hiljem lõpuprotokollist. Kuna eesmärk ei olnud sellel võistlusel tulemust joosta, vaid võimalikult kõrge kohaga lõpetada, siis ei osanud ma ka lõpptulemust arvestada. Jälgisin küll kilomeetritempot, kuid sellest suuri järeldusi ei teinud. Teise ringi läbimiseks kulus umbes 1,5 min rohkem aega, seega suurt ärakukkumist tempo osas polnud. Kui olin jooksuga nii kaugele jõudnud, et tuli pöörata finišisirgele ja tabloo numbrid silmade ette ilmusid, hakkas mul ootamatult natuke kiire J Ees seisid sellised numbrid, et kui ma ennast natukene kiiremini nüüd liigutan, on võimalik kevadine Utrechtis joostud tulemus mõne sekundiga ületada. Lõpuks suutsin isiklikku rekordit ühe sekundiga parandada, maratoni kohta tundub see küllaltki halenaljakas muidugi, kuid ajalist eesmärki mul sellel võistlusel polnud ja seega võis tulemusega igati rahule jääda. Ma ei saa ka öelda, et endast kõik rajale jätnud oleksin, kuid eks maraton on maraton, nagu öelda armastatakse ja suurt pingutust nõuab nagunii.

 

DELFI VIDEO

                                          Finiši sirgele :)

 

Kuna Tallinna maratoni rada teeb tagasipöörde sarnaselt Narva Energiajooksu rajale, siis ka selle võistluse puhul tahaksin tänada kõiki vastutulevaid jooksjaid, kes ei pidanud paljuks mind ergutada, hoolimata sellest, et Teil kõigil tuli samuti see distants läbida. Ergutustest saab palju positiivseid emotsioone juurde ja muudab pingutuse oluliselt meeldivamaks. Samuti ka tänud kõigile, kes raja ääres ergutasid.

 

TULEMUSED!

                                          Autasustamine :)

Lisaks on mul väga hea meel teatada, et nüüdsest saan võistlustel ja kodukohast kaugematel treeningutel käia Olerexi abiga.
 

Olge kõik tublid ja terved! ;)