Aeg läheb kiiresti!

Nüüdseks olen Portugalis olnud juba natukene üle kahe nädala, kuid tunne on ikka selline nagu oleksin alles eile tulnud. Laagris olles lähevad alati päevad kuidagi väga kiiresti, kuid lõpp kipub vahel venima, aga see juhtub siis, kui hakkan liiga palju kodust mõtlema. Siiani olen kõik planeeritud treeningud korralikult ära saanud teha ja selle üle on mul küllaltki hea meel. Kui tavaliselt on minu treeningud olnud selliselt üles ehitatud, et kolm nädalat tõusva koormusega ja neljas nädal taastav, siis sellel kuul on süsteem natuke erinev. Portugali laagrisse on planeeritud kolm raskemat tsüklit ja nende vahel on kolm kerget päeva. Tänasest algaski teine raskem tsükkel. Minu arvates tundub see süsteem küllaltki huvitav!

Kui nüüd mõelda, et mida põnevat ka siin vahepeal juhtunud on, siis pean teile pettumuse valmistama, sest siin on kõik päevad väga sarnased. J Ei saa öelda, et igavad, aga midagi väga huvitavat ka ei juhtu. Ilmad on siin muidugi treenimiseks väga mõnusad ja selle aja jooksul on ainult ühel päeval natukene pilvine ilm olnud. See tähendab, et peale lõunat tuli ikka päike välja.

Need kolm korda, kui ma Monte Gordos treeninglaagris olen olnud, olen alati samas hotellis elanud. Hommikul ja õhtul saan hotellis süüa ja lõuna ajal vaatan ise midagi hamba alla. Söök on korralik ja mitmekesine! Hotell ise on küllaltki mugav ja vaikne. Vaikne on siin sellepärast, et suurem osa külastajatest on vanemad inimesed. Päeva ajal on muidugi vahel ka natuke lärmakam, kui vanaemad ja vanaisad telekat vaatavad, siis terve maja kajab J Aga õhtuti on jällegi olukord rahulik. Need pensionärid on siin püsikliendid, sest ikka on siin samad näod, mis 2006. aastal, kui esimest korda siin olin. Hotelli rõdult paistab ookean, aga ujumiseks on minu arvates vesi liiga külm. Vahel käin muidugi peale treeningut jalgupidi ookeanis, et lihaste taastumist kiirendada. Rand on ilus ja suvel oleks siin kindlasti väga mõnus puhata, aga suvel pole Eestiski olles eriti aega rannas käia. Võistluseid ja raskeid treeninguid on üsna palju ja enne neid pole väga mõtekas päikese käes ennast praadida.

Jutu vahele mõned pildikesed ka! ;)

                                         Minu lemmikud! :)

Kui ma eelmises postituses kirjutasin, et 5. veebrauar võistleme Sportkeskuse meeskonnaga Hispaanias, Euroopa klubide karikavõistlustel krossijooksus, siis see võistlus jääb kahjuks meie jaoks ära. Meil on mõned jooksjad vigastatud ja meeskonda kokku ei saa. Vigastatutele kiiret paranemist! Nüüd näeb plaan välja selline, et 2. veebruar lendan koju! J Kodus ma väga kaua olla ei saagi, sest 24. veebruar lendan Itaaliasse treeninglaagrisse!

Lisaks SiS´ile toetab mind sellel hooajal ka adidas! Lisaks toetab adidas ka tervet maratonitiimi ja nendel võistlustel, kus klubi esindama ei pea, võistlevad maratonitiimi liikmed adidase varustuses. Selle üle on mul väga hea meel, sest varustust kulub ju ikkagi päris palju. Kui riided kuluvad küllaltki aeglaselt, siis jooksujalanõud ikkagi päris kiiresti. Kuigi jalats on väliselt veel täitsa korralik, on ta oma vormi kaotanud ja enam pikkadeks treeninguteks ei sobi. adidase jooksujalanõud hakkasid mulle meeldima eelmisel talvel, kui valisin adidased oma treeningjalatsiteks. Eelmise hooaja võistlusjalatsid olid samuti adidase omad ja nendega olin ma ka väga rahul.

Olge ikka lahedad ja tublid! J