Eestis veedetud aeg

Ilusat vastlapäeva ja pikka liugu kõigile! Olen nüüd mõned nädalad Eestis olnud, kodus on ikka tore olla, kuid treeningtingimused pole siin just kõige paremad olnud. Kui ma Portugali laagrist tulin, tervitas mind kohe Tallinnas tore pakane!

Kõige külmemate ilmadega tegingi enamus treeninguid sisehallis, mõned lühikesed jooksud tegin siiski õues ka. Kergejõustikuhallis mulle eriti treenida ei meeldi, seal on pikemat jooksu küllaltki tüütu teha. Õues pakasega jooksmine on ka ikka paras katsumus, riietus on nagu eskimol, aga kuidagi sai ikka jooksutreeningud tehtud. Nüüdseks on muidugi ilmad tunduvalt soojemaks läinud, kuid ega see lumepudrus jooksmine on ka kohati paras huumor. Ei saagi nagu aru, kas olen jooksja või part, kes üritab sihtpunkti plätserdada.

Eestis olles olen ka kahel sisevõistlusel kaasa teinud. Esimene võistlus oli 9. veebruaril Tartus, kui toimus Bigbank kuldliiga etapp, kus jooksin 1500 m – 4.01,64. Oleksin oodanud natukene paremat tulemust, aga peab arvestama ka sellega, et polnud jõudnud eriti kiireid treeninguid veel teha. Tulemus oli minu jaoks talvisel hooajal tavaline. Ma pole veel seni kunagi suutnud talvel sisehallis väga häid tulemusi näidata. Selle võistlusega polnud veel sisehooajale punkt pandud, vaid ees ootas minu jaoks natukene olulisem võistlus. Pigem oligi 1500 m mõeldud rohkem lahtijooksuks Eesti meistrivõistluste 3000 m jaoks. 18.-19. veebruaril toimusid Tartus Eesti meistrivõistlused, kus võistlesin 3000 m jooksus. Peamine eesmärk oli joosta medalile, see eesmärk sai ka täidetud 3000 m – 8.40,85 3. koht. Tulemus jäi muidugi oodatust tagasihoidlikumaks, kuid pole ka varasematel aastatel sellest olulisemalt kiiremini sisehallis jooksnud. Üheks põhjuseks võib kindlasti olla natukene liiga kiire algus, kuid usun, et see taktika medali suhtes õigustas ennast, kuigi selle algtempoga kõrvetasin ma ka ennast ära. Kuna ma tavaliselt lõpus eriti terava jalaga ei ole, siis taktika nägigi välja selline, et need mehed, kes lõpus kiiremad on, tuleb algtempoga ära kõrvetada. Ma muidugi lootsin, et kannatan sellist tempot natukene paremini ja suudan ka jooksu lõpus natukene kiiremaid liigutusi teha, kuid olin ikka lõpus täitsa tühi. Selle võistlusega saigi minu sisehooaeg läbi, kui üldse kahte võistlust saab nimetada sisehooajaks. Sellel pühapäeval on mind ja ka osasid teisi maratonitiimi liikmeid ees ootamas Rooma-Ostia poolmaraton.

 Tartu Bigbank kuldliiga 1500 m

(praegu veel eelmise aasta maratonitiimi vormis)

 Allar Lamp, Tiidrek Nurme, mina

Midagi huvitavat veel vahepealsetest tegemistest! Pean tunnistama, et ma vahepeal polnud poolteist aastat massaažis käinud. Tundub küllaltki uskumatu? Olen proovinud massaaži nii palju kui võimalik vältida, sest tavaliselt on see väga valus katsumus. Olen proovinud teha ise lihashoolduseks nii palju kui võimalik, teinud korralikult venitusharjutusi ja vajadusel pannud lihasele külmageeli või midagi sellist. Muidugi ma tean, et vahel peab ikkagi massaažis käima ja ma proovin tulevikus selles suhtes natukene hoolsam olla. See tähendab, et enam pooleteise aastast pausi sisse ei lase!

Nüüd hakkabki jälle see aeg kätte jõudma, kui tuleb uuesti laagrisse minna. Mõned päevad veel kodus ja reede hommikul lendame Itaaliasse, et seal kevadiseks maratoniks valmistuda. Uuesti kodumaale jõuan 28. märtsil.

Olge ikka mõnusad ja tublid!