Aeg läheb kiiresti, ootamatult on
möödunud juba nädal 83. Suurjooksust Ümber Viljandi Järve. Viljandisse sõites
mõtlesin, et selleks korraks on mulgid kindlasti oma tee-ehitusega ühele poole
saanud ja kohale jõuab kiiresti, kuid tundub, et sealgi liiguvad teetööd sama
kiiresti kui Tallinn-Tartu maanteel. J Üldiselt meeldib mulle
võistlustel varakult kohal olla ja seega väikesed takistused ajalisi probleeme
ei tekita. Suuri järjekordi kuskile tekkinud ei ole ja saab kõik vajalikud
toimingud sujuvalt tehtud.
Olin rinnanumbri võistlussärgile
ja ajavõtukiibi ümber jala pannud ning hakkasin tuttavaid jooksumehi otsima,
kellega koos soojendusjooksule minna, kuid üllatuseks ei leidnud kedagi
tuttavat. Soojenduse tegin üksinda ja enne starti polnud ikka veel tuttavaid
jooksumehi eriti näinud, kõik pusisid vist kuskil vaikselt omaette. Kui oli aeg
stardijoonele minna, ilmusid ka kõik konkurendid kuskilt maa alt välja. J
Jooksumehed soovivad üksteisele enne starti edu ja kõik on nagu suured sõbrad,
kui stardipauk on kõlanud, pole enam sõpru, vaid on konkurendid. Ilm oli
mõnusalt päikeseline ja harjumuspäraselt tuuline. Enne esimest vahefinišit käis
lühike arutelu selle üle, kes selle võtab. See eeldas muidugi väikest tempo
muutust ja mina sellest huvitatud polnud, sest minu eesmärk oli jooks
võimalikult kõrgel kohal lõpetada. See võistlus on mitmel põhjusel küllaltki
eriline ja huvitav, üheks põhjuseks on see, et seal saab valida raja vastavalt
enda soovile, kuid tuleb läbida kaks kontrollpunkti. Küllaltki huvitav, kui
rada läheb kortermajade vahelt ja pesunööride alt läbi. Sellel aastal jooksin
esimest korda sellise pilguga, et kust kohast ma jookseksin, kui kedagi ees ei
oleks, kelle järgi rada valida. Uuesti asfaltile jõudes tundsin ennast jälle
kodusemalt, kuid seal olid konkurentidel omad plaanid, Sokolov ja Kits said
küllaltki kindla edu, minul sellist enesetunnet ei olnud, et oleksin tahtnud
kaasa minna. Mina jäin teise gruppi, kus jooksid peale minu veel klubikaaslane
Püi ja Venemaa esindaja Veselov. Peale esimest kontrollpunkti on võimalik
valida kahe raja vahel, üks on kindla pinnasega kruusatee ja teine sisaldab
endas väikest lõiku läbi soo. Liidrid lähevad tavaliselt läbi soo ja nii ka
sellel korral. Kui soo oli läbitud, oli tunda, et siinpool järve puhuvad hoopis
teised tuuled ehk vastutuul. Kohati hakkas mul päris raske, Püi ja Veselov
tahtsid vägisi eest ära libiseda. Hingasin nagu auruvedur ja olin nagu baleriin
seal kartulipõldude peal. Õnneks läks õige pea oluliselt kergemaks ja sain nagu
uue hingamise, sel hetkel oli lõpuni jäänud alla nelja kilomeetri. Sel hetkel
sündis ka otsus, et nüüd peab tempot tõstma ja üritama konkurentidest lahti
saada. See õnnestus päris hästi ja lõpetasin jooksu kolmandana. Kui peaksin
andma hinnangu oma jooksule, siis head jooksu ma ei teinud, kuid selles
olukorras võtsin selle, mida pakuti. Hea meel oli selle üle, et vähemalt
järvejooksu võit jäi Eestisse ja selle võttis Keio Kits, Venemaa esindaja
Aleksei Sokolovi ees.
nagu Alternatiivsetele jooksjatele meeldib
öelda "tempo on soodne kõigile"
Natukene on veel minna! :)
Eesti meistrivõistluste arvestus :)
Eelmisel pühapäeval osalesin ka
41. Palamuse maanteejooksul, mida võtsin treeninguna. Kuna Palamuse on ka minu
kodukant, siis vahel on ka tore koduradadel joosta. Nagu eelmisel nädalal
Jooksuportaalis selgus, ei suuda mõningad jooksuhuvilised mõista seda, kuidas
saab võtta võistlust treeninguna. Selleks ei pea minu arvates raketiteadlane
olema, tuleb joosta lihtsalt võistlustempost rahulikuma tempoga, mis poleks
organismile nii kurnav kui võistlus, vaid kui raskem treening. Palamuse
maanteejooksu lõpetasin esimesena, teisena lõpetas Vjatšeslav Košelev ja
kolmandana tema poeg Deniss Košelev. J
Sellel pühapäeval on ees ootamas
SEB 30. Tartu Jooksumaraton, mis kulgeb Otepäält Elvasse ja rada on suurelt
osalt maastikul. Starti on oodata ka jooksumehi Etioopiast.
Olge tublid ja sportlikud! J
No comments:
Post a Comment