ITAALIA

Kõigepealt soovin kõikidele naistele ilusat naistepäeva! Proovin anda väikese ülevaate siinsest laagrielust. Laagripaik asub Roomast umbes 25 km kaugusel, ühistranspordiga on siit küllaltki lihtne linna saada. Sellist aega on küllaltki vähe, et saaks Roomas käia, aga paaril korral õnnestub veel kindlasti minna. See koht, kus me elame ja treenime, on sõjaväeakadeemia või midagi sellist, päris täpset nimetust ei oskagi sellele kohale anda J Siin on väga suur treeningkeskus ja ühtlasi ka üks suuremaid Itaalia spordiklubisid „Fiamme Gialle“. Territoorium on piiratud aiaga ja kõik vajalik on siia ära mahutatud. Staadion asub meie elukohast umbes 300 m kaugusel, sama kaugel asub ka jõusaal ja võimla. Staadion on väga korralik ja selle ümber on 800 meetrine asfaltkattega ring. Lühemad lõigutreeningud teen staadionil ja pikemad 800 meetrisel ringil. Kõik pikemad ja rahulikumad jooksud teen metsas, kus on päris suur radade valik. Metsa jõudmiseks tuleb joosta umbes 2,5 km. Jõusaal on siin samuti väga hea, siin on päris palju erinevaid trenažööre. Tavaliselt olen ma kõik jõuharjutused võimlemismatil teinud, kuid siinses laagris olen ka jõusaali kasutanud.

Söökla asub ka staadioni lähedal, söögid on siin päris head. Hommikusöök on lõunamaades kuidagi kesine, aga ülejäänud toidukorrad on väga head. Ega polegi vist väga raske arvata, mida Itaalias söögiks pakutakse. Iga päev on toiduks pasta, muutub ainult makaronide kuju ja kaste J Vahel saab pasta asemel ka riisi valida, kuid seni olen ma ikka pastale truuks jäänud. Eks siis varsti saab teada, kas suudan terve laagri pastat süüa või hakkab mingil hetkel vastu. Lisaks pastale saab alati ka mingit liha ja seda ka väga erineval kujul, salatid ja puuviljad on samuti täitsa olemas. Lahe on see, et joogiks saab kraanist mullivett.

Jõusaali majas on ka saun ja massaažiruum. Massaaži on siin samuti võimalik saada, peab nime seinal olevasse tabelisse kirjutama ja ideaalis peaks siis massaaži saama, kui just mõni kohalik ja natukene tähtsam inimene samal ajal massaaži ei soovi. Meil soovitatigi valida hommikused ajad, et siis on suurem tõenäosus löögile saada. Seni pole ma veel seal käinud, kuid reedeks on aeg kirja pandud ja ehk õnnestub siis. J Kuigi ma väga suur massaaži sõber pole ja massööre natuke kardan ka, siis sellest hoolimata vajavad lihased vahel lisahooldust. Kui massöör muidugi liiga tugevalt teeb, siis on see viimane kord selles laagris, aga eks siis reedel näeb ja tunneb J.

Kuna tegemist on sõjalise asutusega, siis on siin ka omad reeglid! Hommikul 7.45 väljas töllerdada ei tohi, sest lipuplatsil on rivistus. Meie seal muidugi olema ei pea! J Rõdul riideid kuivatada ei tohi, eks see riivab kellegi silma. Kuna me elame viimasel korrusel, siis kuivatame asju ikkagi rõdul, kuid põrandal. Seal ei tohiks nad kellelegi silma jääda. Päike paistab siin peaaegu iga päev, kuid päikest võtta samuti ei tohi! Sellest pole midagi, laagris ma päikest võtmas ei käigi. Lühikeste pükstega ja plätudega pole mõtet sööma minna, siis saadetakse lihtsalt riideid vahetama J Saunas peavad ka mingisugusedki püksid jalas olemas, sest tegemist on segasaunaga, see on muidugi mõistlik! Peale jooksutrenni pole mõtet isegi staadionil särki seljast ära võtta, sest juba on kuskil kellegi silmad seda märganud ja särk tuleb uuesti selga tagasi panna.

                                                    Juuksed kasvasid liiga pikaks!

                                     Vasakul majas saame süüa, kaugemalt paistab ka staadion

Minu päevaplaan näeb laagris välja selline:

7.45 – äratus

8.00 – hommikusöök

10.00 – esimene treening (põhitreening)

12.30 – lõunasöök

16.30 – teine treening (taastav treening), peale seda harjutused jõusaalis + saun

19.30 – õhtusöök

23.00 – magama

Pühapäeval on päevaplaan mõnevõrra erinev, sest hommiku- ja õhtusööki me siit ei saa ja lõunasöök on pool tundi varem. Jõusaal on samuti kinni!

Treeningud on siiani väga hästi sujunud. Olen proovinud võimalikult palju oma keha kuulata ja vajadusel treeningu tahet maha surunud. Poolmaratonist taastusin hästi ja olen jõudnud juba mõningad tugevad treeningud ka teha! Eelmisel reedel olid plaanis lühikesed lõigud 2X8X500 m, küllaltki lühikese lõikude vahelise pausiga, kahe seeria vaheline paus natuke pikem. Ka maratoniks valmistudes on vaja teha selliseid treeninguid, mis oleksid maratonitempost kiiremad. Pühapäeval oli plaanis teine raskem treening, arendav jooks 18 km. See treening tuleks teha maratonitempost natukene aeglasema tempoga, kuid tunduvalt kiiremini kui rahuliku jooksu tempo. Mina olen sellisel treeningul tavaliselt viimased kilomeetrid tõusvas tempos jooksnud ja ülejäänud ühtlase tempoga. Kui viimaseid kilomeetreid enam tõusvas tempos joosta ei suuda, siis ilmselt oli treeningu tempo liiga kiire ja ülejõu käiv. Teisipäeval oli mul plaanis kolmas raske treening, kuid selle lükkasin päeva võrra edasi, sest jalad polnud veel eelnevatest treeningutest taastunud. Otsus õigustas end igati, sest järgmisel päeval olid jalad head ja treening õnnestus väga hästi. Plaanis oli 4X4000 m ja lõikude vahel 1 km rahulik sörk. See treening on ka maratoni tempost kiirema tempoga treening! Minu puhul umbes poolmaratoni tempoga treening. Ka sellise treeningu juures oleks mõistlik joosta viimane kilomeeter eelnevatest kiiremini või vähemalt samas tempos. Kui tempo oluliselt langeb, siis on planeeritud kiirus liiast ja tuleks treeningu temposid mõnevõrra langetada. Minu puhul näitab selline treening küllaltki hästi, mis seisus olen. Kui suudan joosta ühtlases tempos ja viimased kilomeetrid tõusvas tempos ning jalad kangeks ei muutu, siis ei tohiks seis halb olla. Hoian Teid oma tegemistega ikka kursis J Järgmine postitus siis juba uuel nädalal!

Olge ikka tublid ja rõõmsad! Varsti paistab Eestiski päike palavalt ;)