VÕISTLUSHOOAEG 2012

Kuigi võistlushooaeg on ammu lõppenud, siis nüüd hakkab vaikselt ka aasta läbi saama. Minu viimasest postitusest on ka häbiväärselt palju aega mööda läinud. Vahel ikka öeldakse, et sul on ikka endiselt „Tallinna Maraton“ – minu viimane postitus. Teen nüüd väikese kokkuvõtte möödunud võistlushooajast.

Möödunud hooajal tegin kokku 31 võistlust. Kindlasti pole seda vähe, kuid samas ei tundnud ka seda, et neid ülemäära palju oleks olnud. Enamus võistlusteks ma spetsiaalselt ei valmistu ja treeningplaanis on need raskete treeningute eest. Väikse osa moodustavad võistlused, kus oleme treeneriga maksimaalse tulemuse eesmärgiks seadnud. Neid võistluseid oli sellel hooajal kokku 5.

1. Utrechti Maraton – aeg: 2:21.28 (4. koht). Kindlasti ei saa öelda, et see võistlus 100% õnnestunud oleks, kuid hooaja alustuseks polnud paha. Hiljem treeneriga analüüsides jõudsime arusaamale, et selleks võistluseks ei jõudnud ma veel piisavalt heasse vormi. Ise tunnen ka, et kevadel läheb vaja vähemalt 2-3 võistlust enne, kui korralikult liikuma saan. Järgmisel kevadel ongi plaanis enne maratoni mõned võistlused teha. Lisaks olid sellel võistlusel veel mõned väiksemad miinused:

• Külm, tuuline ja vihmane ilm – maratonis on ka ilm oluline tegur
• Probleemid isiklike joogipudelitega – see oli puhtalt enda viga, vähene kogemus

                                             Kui arvate ära, millised on pildil minu jalad,
                                             siis päkapikk toob Teile kingituse :)

2. Põhjamaade MV 10 000 m jooksus – aeg: 29.53,07 (6. koht). Selle võistlusega jäin igati rahule. Eesmärgiks oli joosta aeg alla poole tunni ja see õnnestus. Tundsin, et sellel päeval jäi ka väike varu. Jooksu vedasid kaks tempomeistrit, kes oma eesmärki minu arvates väga hästi ei täitnud. Esimene astus kõrvale peale paari km läbimist ja teine peale viie km läbimist. Mina jooksin selle teise tempomeistri taga ja pidasin teda tegelikult võistlejaks, kui ta kõrvale astus olin natuke üllatunud. Kuna olin nüüd pooljuhuslikult võistlejaterivi ette veduriks sattunud, siis vedasin jooksu, kuni lõpuni jäi veel 1 km. Ilm ja vorm olid head. Plaanis on ka järgmisel hooajal üks 10 000 m jooks väljaspool Eestit teha.

3. 2. Eesti Ööjooks – aeg: 1:06.13 (1. koht). Selle võistlusega võis ka rahule jääda. Sellel hetkel oli minu poolmaratoni isiklik rekord 1:06.06, seega isiklikust rekordist jäi natukene puudu, kuid võistluseks seatud eesmärk oli 1:06.30 ja selle suutsin ma täita. See on minu arvates oma toimumisaja tõttu küllaltki huvitav võistlus, sest tavaliselt nii hilisel ajal võistlema ei pea. Ilm ja vorm olid head, ainuke miinus oli see, et peale kolmandat kilomeetrit tuli üksinda joosta. Võimalusel võistlen ka järgmisel aastal.

 

                                          Eesti Linnajooksude sarja autasustamine peale
                                          Paide-Türi rahvajooksu

4. 2. Narva Energiajooks – aeg: 1:04.59 (1. koht). Suve keskel hakkas vorm vaikselt langema ja juba enne hooaja algust oli plaanis, et juulis tuleb tugev ettevalmistusperiood sügiseks. Ma polnud kunagi varem keset võistlushooaega eraldi hooaja teiseks pooleks valmistunud, kuid see mõjus väga hästi. Narva Energiajooksul tegin enda hinnangul selle hooaja kõige parema võistluse. Eesmärgiks olime seadnud 1:05.30 ja selle täitsin üsna suure varuga. Enne võistlust hirmutati natukene ka muudetud rajaga, kuid tegelikult oli ikkagi rada hea, võibolla natukene raskem kui eelneval aastal. Ilm ja vorm olid samuti head. Miinuseks jällegi see, et teisest kilomeetrist alates tuli üksinda tööd teha ja tempot hoida.

 

                                          See Mees eraldi tutvustamist vast ei vaja :)

5. Frankfurdi Maraton – Kahjuks jäi see võistlus minu jaoks põlvevigastuse tõttu ära. Sellega seoses jäi ka üks hooaja olulisematest eesmärkidest täitmata. Hõiskama ei taha hakata, aga praegu tundub põlv korras olevat.

Kui võtta aluseks need viis võistlust ja hinnata hooaega viie palli süsteemis, siis ma paneks hooajale hindeks 3,5. Panin 3,5 sellepärast, et ei suutnud otsustada, kas 3+ või 4- J

Kui hooaeg on läbi, siis tahan tänada kõiki toetajaid, sponsoreid ja pöidlahoidjaid. Tänud adidasele, SiS´ile, Maratonitiimile ja selle sponsoritele, Palamuse vallale, Sportkeskusele, Olerexile, Food Studiole, Helgor Markovile, Kalle ja Liina Jaarmanile ja Jana Koppelile. Erilised tänud ka treenerile ja lähedastele.

Loodan ka uuel hooajal häid jookse teha ja toredaid hetki pakkuda. Mõnusat ja rahulikku jõulueelset aega kõigile J

TALLINNA MARATON

Möödunud pühapäeval jooksin Tallinnas oma kolmanda maratoni. Kui nüüd päris täpne olla, siis lõpetasin oma kolmanda maratoni, sest eelmisel aastal tuli ju Tallinna maraton haiguse tõttu pooleli jätta. Sellel aastal oli kindel eesmärk viga parandada ja lõpuni jõuda.
 

Eelnevate startide põhjal võis järeldada, et vorm halb ei tohiks olla ja kõik tundus küllaltki hästi olevat. Neljapäeval jäin natukene tõbiseks ja see muutis olukorra mõnevõrra ärevamaks. Alguses tekkis natukene lootusetu tunne, et jälle neljapäeval ja täpselt enne Tallinna maratoni, nii nagu oli ka eelmisel aastal juhtunud. Mõtlesin, et Tallinna maratoniga seoses on mul mingi väike needus, kuid hakkasin ennast kiiresti ravima ja lootsin, et pühapäevaks olen uuesti korras. Täpset põhjust ma muidugi ei tea, kuid võibolla pole mul mõistlik enne maratoni suurelt toitumist muuta. Muidu olen ma maratoni nädala alguses süsivesikute osakaalu toidus oluliselt vähendanud ja siis nädala teisel poolel uuesti suurendanud, nii nagu see käib, kuid võibolla muudab see mu organismi natuke nõrgemaks ja olen selle tõttu haigustele vastuvõtlikum. Igatahes enne järgmist maratoni pean natuke rohkem toitumise peale mõtlema, kuigi põhjus ei pruugi 100% selles peituda. Ärevusest ma ilmselt haigeks jääda ei saanud, sest enne pikemaid distantse olen ma oluliselt rahulikum, kui enne lühemaid. See võis olla ka juhuste kokkulangevus.
 

Maratoni hommikul oli nina veel natuke kinnine, kuid muidu tundus enesetunne küllaltki hea. Tegin lühikese pooletunnise soojenduse ja oligi aeg nii kaugel, et tuli starti minna. Olime enne võistlust treeneriga mitmeid taktikalisi plaane paika pannud ja läbi mõelnud. Esimene plaan oli soodsa tempo korral Keenia meestega alguses kaasa minna, see eeldas minu jaoks kilomeetritempot 3.10 – 3.15, kuid nad alustasid siiski natuke liiga kiiresti, ma pole veel valmis maratoni 3.05 tempoga alustama. Muidugi hiljem neil tempo mõnevõrra langes ja vahe väga palju ei suurenenud, kuid kiire algusega oleks olnud küllaltki suur risk endale liiga teha.
 

Teine plaan nägi ette, et jooksen omas tempos ja peale paari kilomeetri läbimist tundus see kõige mõistlikum olevat. Kui mere äärde jõudsin, siis hakkasin oma plaanis natukene kahtlema, sest tuul oli tõesti natuke liiga tugev J Kolmas plaan oli esimene ring joosta teiste Eesti meestega ja nüüd tundus see küllaltki ahvatlevana, sest meeleldi oleksin sel hetkel kellegi tuules jooksnud. Vaatasin korraks üle õla, kuid järgnevad konkurendid olid liiga kaugel, seega jäin oma teise plaani juurde ja jätkasin jooksu omas tempos.

 

VIKERRAADIO INTERVJUU

 

Jooks kulges ladusalt, joogipunktidest sain ilusti oma pudelid kätte, olin pudelitesse teinud SiS GO spordijooki ja energiapuudust ei tekkinud. Ilm oli jahe ja vedelikku organism meeletult ei vajanud, paljudest joogipunktidest jooksin lihtsalt läbi. Rajale olin kaasa võtnud neli SiS´i energiageeli, kolm neist olin pannud joogipunktides olevate pudelite külge ja ühe taskusse, kõik need neli kasutasin ka ära ja kuna organism selle ilmaga nii palju vedelikku ei vajanud, siis tundusid need väga asjakohased. Lisaks olin rajale võtnud ka mõned „Saltstick“ soolakapslid, et lihastes krampe vältida. Tänud selle eest Helgor Markovile ja Marko Albertile. Maratoni distantsil julgen seda ka teistele soovitada.
 

Esimese ringi läbisin ajaga 1:09.58, kella pealt ma vaheaegasid ei jälginud, selle leidsin hiljem lõpuprotokollist. Kuna eesmärk ei olnud sellel võistlusel tulemust joosta, vaid võimalikult kõrge kohaga lõpetada, siis ei osanud ma ka lõpptulemust arvestada. Jälgisin küll kilomeetritempot, kuid sellest suuri järeldusi ei teinud. Teise ringi läbimiseks kulus umbes 1,5 min rohkem aega, seega suurt ärakukkumist tempo osas polnud. Kui olin jooksuga nii kaugele jõudnud, et tuli pöörata finišisirgele ja tabloo numbrid silmade ette ilmusid, hakkas mul ootamatult natuke kiire J Ees seisid sellised numbrid, et kui ma ennast natukene kiiremini nüüd liigutan, on võimalik kevadine Utrechtis joostud tulemus mõne sekundiga ületada. Lõpuks suutsin isiklikku rekordit ühe sekundiga parandada, maratoni kohta tundub see küllaltki halenaljakas muidugi, kuid ajalist eesmärki mul sellel võistlusel polnud ja seega võis tulemusega igati rahule jääda. Ma ei saa ka öelda, et endast kõik rajale jätnud oleksin, kuid eks maraton on maraton, nagu öelda armastatakse ja suurt pingutust nõuab nagunii.

 

DELFI VIDEO

                                          Finiši sirgele :)

 

Kuna Tallinna maratoni rada teeb tagasipöörde sarnaselt Narva Energiajooksu rajale, siis ka selle võistluse puhul tahaksin tänada kõiki vastutulevaid jooksjaid, kes ei pidanud paljuks mind ergutada, hoolimata sellest, et Teil kõigil tuli samuti see distants läbida. Ergutustest saab palju positiivseid emotsioone juurde ja muudab pingutuse oluliselt meeldivamaks. Samuti ka tänud kõigile, kes raja ääres ergutasid.

 

TULEMUSED!

                                          Autasustamine :)

Lisaks on mul väga hea meel teatada, et nüüdsest saan võistlustel ja kodukohast kaugematel treeningutel käia Olerexi abiga.
 

Olge kõik tublid ja terved! ;)

SÜGISENE HOOAEG

Küllaltki märkamatult ja kiiresti on ilmad mõnevõrra külmemaks läinud ja suvi ähvardab vägisi läbi saada, kuid sellest pole midagi. Treenida ja võistelda on ju parem kui kuumadel suvepäevadel. Väga ootamatult on ka suur osa võistlushooaja teisest poolest juba selja taha jäänud. Annan väikese ülevaate olulisematest võistlustest, kus olen vahepeal võistlustules olnud.
 

11. augustil toimus teist aastat Narva Energiajooks ning selle raames ka Eesti meistrivõistlused poolmaratoni distantsil. Narva asub küllaltki kaugel, kuid see on tore põhjus ka korra aastas seda linna külastada. Teadsin enne võistlust, et vorm ei tohiks halb olla, kuid natukene ärevaks tegid jutud muudetud raja suhtes. Eelmisel aastal oli küllaltki kiire rada ja distantsi lõpus ainult üks arvestatav tõus, kuid räägiti, et sellel aastal on rada muudetud ja mõned tõusud on rajale lisandunud ning head tulemust raske joosta. Starti läksin ikkagi mõttega uus isiklik rekord joosta. Ideaalis olime treeneriga enne võistlust paika pannud, et üritan joosta 1:05.00 – 1:05.30 graafikus. Start oli antud ja nüüd tuli selle võistluse eesmärgi poole püüdlema hakata. Panin oma kella tööle, kuid siis avastasin, et mälu on täis saanud ja esimesel kilomeetril tegelesin vanemate treeningute kustutamisega J Teisest kilomeetrist õnnestus kell tööle saada ja nüüd sain ka tempot jälgima hakata. Tegelikult olin kindel, et mõned konkurendid tulevad tempoga kaasa ja üheskoos on ikka natukene lihtsam pingutada ja tempot üleval hoida, kuid kahjuks keegi minu plaaniga kaasa ei tulnud ja nii tuligi juba teisest kilomeetrist kellaga võistlema hakata. Mingil hetkel oli ka väike kartus, kas suudan sellisel tempol vastu pidada, kuid tunne oli hea ja natukene peab vahel ka riskima. Umbes kaheksandal kilomeetril oli tagasipööre, siis sain ka väikese ülevaate järgmiste konkurentide kaugusest. Peale tagasipööret oli muidugi väga hea tunne, kui suur osa vastutulevatest võistlejatest kaasa elas ja ergutas. Suured tänud Teile, see andis palju energiat juurde. Kilomeetrid möödusid kiiresti ja väga rasket momenti rajal ei tekkinud. Umbes 15. kilomeetril võtsin ühe SiS´i energiageeli, sest joogipunktides topsi just eriti palju jooki ei jäänud, kuid midagi siiski J Kui linna tagasi jõudma hakkasin ja poole silmaga ees sõitvat politseiautot jälgisin, siis enne ühte suuremat tõusu mõtlesin, et palun pööra nüüd vasakule, kuid ta tahtis siiski sealt tõusust üles sõita ja nii sai ka mulle selgeks, et nüüd tuleb see tõus ikkagi ära joosta. Huvitaval kombel mul ühelgi tõusul erilisi raskusi polnud, võibolla on väike põhjus ka Kääriku laagris, kus sügishooajaks valmistudes viimasel raskel treeningnädalal treenisin. Distantsi ajal jälgisin ainult kilomeetritempot ja kordagi lõpptulemusele ei mõelnud, teadsin, et isikliku rekordiga peaks see võistlus lõppema, kuid täpselt arvestama ei hakanud. Finišisse jõudes olin loomulikult rahul võidu puhul, kuid suuremat heameelt tegi tulemus. Suutsin eelmisel aastal isiklikuks rekordiks joostud 1:06.06 küllaltki suurelt alistada ja uuteks rekordnumbriteks said 1:04.59.

 

TULEMUSED!                  MARATONITIIMI UUDIS!

 

                                          Finišis :)
 

19. augustil võistlesin Kadriorus Eesti meistrivõistlustel 5000 m distantsil. See võistlus oli treeningplaanis küsimärgiga. Polnud kindel, kuidas suudan Narva võistlusest taastuda ja raske jalaga nii lühikest distantsi jooksma minna poleks tahtnud. Neljapäeval oli otsustav treening staadionil, kui jooksin 5X1000 m eeldatavast 5000 m võistlustempost mõnevõrra kiirema tempoga. Peale treeningut andsin treenerile teada, et olen võistluseks valmis. Võistlus kujunes küllaltki tempokaks, sest minu ja Taivo Püi huvides oli joosta kiiresti ja ülejäänud konkurendid maha jätta. Kõik teised jäid, kuid Allar Lamp ei väsinud ja pidas südikalt lõpuni vastu. Me polnud Taivoga enne võistlust täpselt kokku leppinud, et kuidas tööd tegema hakkame, kuid võistluse käigus kujunes välja, et vedasime kordamööda kahe ringi kaupa. Distants on nii lühike, et väga ootamatult hakkas see juba lõppema. Kuna olime viimasel ringil kolmekesi koos, siis teadsin, et väga kiireid liigutusi ma oma jalgadest välja ei võlu. Muidugi üritasin seda teha, kuid Allar ja Taivo tegid seda minust natukene kiiremini. Allar võitis Eesti meistritiitli, Taivo oli teine ja mina kolmas. Väike põhjus peitub muidugi ka selles, et minu treeningud on üles ehitatud poolmaratoni ja maratoni silmas pidades. 5000 m jaoks oleks vaja natukene rohkem kiireid treeninguid, kuid samas ei saa ka nuriseda J Jooksin uueks isiklikuks rekordiks 14.19.97 (eelmine rekord 14.32,0) Olen rahul, et otsustasin seal siiski võistelda.

 

JOOKSUPORTAALI UUDIS JA TULEMUSED!
 

25. augustil toimus EMT järvejooksude viimane etapp – 40. jooks ümber Ülemiste järve. Eelmisel aastal õnnestus mul see jooks võidukalt lõpetada, kuid sellel korral ma koha peale jooksma ei läinud. Olime treeneriga kokku leppinud, et võistluse esimese poole jooksen rahulikumas tempos – 3.15 kilomeetreid. See õnnestus päris hästi, kuid samas oli ka natukene valus vaadata, kuidas Kaur Kivistik ja Ilja Nikolajev eest ära libisesid. Teadsin, et suudaksin ju kiiremini joosta, kuid pidin plaanist kinni pidama. Jooksin koos Taivo Püiga ja meie taga jooksis Sergei Tšerepannikov. Sergei küsis teisel kilomeetril, et poisid, mis toimub? Ma ütlesin, et me teeme trenni ja kiiresti ei tohi joosta. Sergei tahtis peale väikest jutuajamist eesolevaid konkurente püüdma minna, kuid ma ütlesin, et jooksen tõusva tempoga ja distantsi teise poole jooksen kiiremas tempos, sellega oli Sergei rahul ja jooksime koos edasi. Enne esimest joogipunkti saime Ilja kätte, kuid Kaur oli veel väikse edumaa säilitanud. Umbes kuuendal-seitsmendal kilomeetril sain ka Kauri kätte. Nüüd võisin juba mõnevõrra kiiremas tempos joosta ja konkurendid jäid sellel korral maha. Kui rada metsa vahele jõudis, siis seal võtsin juba natukene rahulikumalt. Ühel tõusul jäid eessõitvad ratturid liiva sisse kinni ja jäid natukene maha, kuid mingil hetkel jõudis üks ratturitest uuesti ette, teine jäi ilmselt järgmisi jooksjaid ootama. Kuigi mul polnud plaanis sellel jooksul koha peale joosta, siis kuidagi õnnestus mul ikkagi esimesena finišisse jõuda. Selle võistlusega lõppes ka selle aastane EMT järvejooksude sari.

 

TULEMUSED!     JOOKSUPORTAALI UUDIS      EMT JÄRVEJOOKSUDE ÜLDKOKKUVÕTE

 

                                          Autasustamine :)

 

Sellel pühapäeval on ees ootamas Eesti linnajooksude sarja neljas etapp – Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks ning järgmisel pühapäeval juba sarja viies etapp ja natukene olulisem võistlus – SEB Tallinna Maraton.

 

EESTI LINNAJOOKSUDE SARJA VAHETULEMUSED PEALE KOLME ETAPPI
 

Olge kõik ikka hästi tublid ja nautige tulevast ilusat sügist. Jooksuhuvilistele ilusaid ja elamusterohkeid võistluseid J

LAAGER KÄÄRIKUL

Ettevalmistus sügiseks on kulgenud plaanipäraselt ja hakkab juba vaikselt lõpusirgele jõudma. Juulis on olnud põhiline rõhk treeningutel ja võistlusteks, kus vahepeal võistelnud olen, erilist tähelepanu pööranud pole. Põhiliseks eesmärgiks on sügishooajal joosta üks korralik maraton ja poolmaraton.

Otsustasime treeneriga, et ettevalmistuse viimasel nädalal võiks kuskil laagris treenida, et saaks muudest toimetustest eemale ja viimasel raskel nädalal ainult treeningutele keskenduda. Laagripaigaks valisime Kääriku ja mulle see koht täitsa meeldib. Minuga koos on veel Käärikul Kaupo Sasmin, kes valmistub samuti maratoniks ja poolmaratoniks. Koos on oluliselt lahedam ja mingid treeningud saame ka koos teha. Laagris oleme kuni pühapäevani. Homme tuleb Käärikule ka minu treener, kes vaatab üle kas õpilane on vahepeal treeninud ikka ka. Sellega mul muidugi probleeme ei ole, motivatsioon püsib endiselt väga kõrgel. Täna hommikul oli plaanis pikk jooks, mis õnnestus hästi, kuid peab tunnistama, et siinne pikk jooks on oluliselt raskem, kui Tartu ümbruses pika otsa jooksmine. Mõõtsin enne treeningut kaardi pealt endale sobiva pikkusega ringi välja ja üritasin jooksu ajal ikka õigel kursil püsida, see ka õnnestus ja seiklema hakkama ei pidanud. Jooks läks kiiresti ja suur osa rajast oli uus ja huvitav.

Ettevalmistuse kõik olulisemad treeningud on õnnestunud küllaltki hästi ja millegi üle nuriseda ei saa. Raskematest treeningutest on olnud plaanis pikad jooksud, fartlekid mägisel maastikul, mõned lühemad lõigutreeningud ja mõned võistlused. Lisaks üks pikem arendav jooks, mis on siis kõrgema pulsi ja tempoga, kui tavaline rahulik jooks. Tempo maratoni tempost mõnevõrra aeglasem. Sellel nädalal on mind veel ees ootamas kaks raskemat treeningut, reedel crescendo – 4X4 km, pausideta treening ja iga 4 km järel tõstan tempot ning pühapäeval fartlek mägisel maastikul, kus siis tõusud jooksen kiiresti ja muidu rahulikumas tempos.

Lühidalt ka vahepealsetest võistlustest!

7. juulil toimus EMT Järvejooksude sarja kolmas etapp – 31. jooks ümber Pühajärve. Võistlust võtsin tugeva treeninguna ja lõpetasin jooksu kolmandana. Teadsin, et kõige teravam ja värskem ma sellel võistlusel ei ole, sest ettevalmistus sügiseseks hooajaks oli juba alanud. Mõned märksõnad võistluse kohta:

• Palav                      TULEMUSED!            EMT JÄRVEJOOKSUDE KOONDTULEMUSED!
• Raske
• Jalad tühjad

14. juulil jooksin Nõmme seeriajooksul elus esimest korda miili (1609 m) – 3. koht, aeg 4.24,3. Eesmärk oli vahepeal ka natuke kiiremaid liigutusi teha ja jätta alles võimalus Nõmme Seeriajooksul üldarvestuses kaasa teha. Kolm etappi olen nüüdseks kaasa teinud ja kui tahan üldarvestuses kaasa teha, siis peaksin järgmisel laupäeval Hiiu staadionil 3000 m jooksma.

TULEMUSED!

22. juulil jooksin Tartu Mill Triatlonil võistkondade arvestuses 10 km. Ka seda võistlust võtsin tugeva treeninguna. Meie meeskonnas ujus Kirill Kotsegarov ja ratast sõitis Helgor Markov, kõik tegid tubli esituse ja meie meeskond (Team Ventexpert) lõpetas võistluse esimesena. Enesetunne oli hea ja jalad kerged. Rahvast oli raja ääres päris palju ja see tegi võistlemise ka oluliselt lahedamaks. Tänud ka kõigile, kes raja ääres kogu aeg infot esimese meeskonna kaugusest jagasid ;)

TULEMUSED!

                                                       Foto: Tarmo Haud

Kindlasti ka suured tänud kõikidele toetajatele! Maratonitiimile, tänu kellele saan ka suvisel perioodil laagris viibida. adidasele, kellelt sain ettevalmistusperioodiks mõned paarid uusi jalatseid ja muud varustust. SiS´ile, kes varustas mind spordi- ja taastusjookidega ;) 

                                                       Foto: Tarmo Haud

Olge kõik lahedad ja tublid! Nädala teisel poolel pidid ka suvised ilmad Eestit külastama, nautige suve ja olge sportlikud ;)

HOOAJA ESIMENE POOL LÕPPENUD!

Viimasest postitusest on jällegi kuhjaga aega mööda läinud ja selle aja jooksul on ikka üht-teist toimunud ka. Olen teinud kolm võistlust, lõpetanud hooaja esimese poole ja nüüdseks on alanud ettevalmistus sügiseseks hooajaks.

16. juunil toimus EMT Järvejooksude sarja teine etapp – 41. jooks ümber Harku järve. Enne starti tegin koos Taivoga võistluseelse soojenduse ja arutasime erinevaid taktikalisi variante. Olen seal paar aastat tagasi võistelnud, kuid nüüd oli soov vähemalt raja lõpuosa enne võistlust üle vaadata. Võistluse algus kujunes planeeritult küllaltki kiireks, hoidsime koos Taivoga tempot kõrgel. Kahjuks pole see rada minu jaoks veel täiesti selgeks saanud. Tundus küll imelik, kui Sergei distantsi keskel minust möödus, kuid põhjus oli lihtne. Rada suundus kõrkjate vahele ja edasine võistlus toimus kitsal rajal, kus möödumine on peaaegu võimatu. Korraks oli ka üks natukene laiem koht, kus kiirendasin, et Sergeist mööduda, kuid sel hetkel tegi seda ka tema J Kuna tempo oli tunduvalt langenud, siis olin sunnitud juba üle õla vaatama, et kas keegi tagant ka tulemas on. Üle õla vaadates nägin Taivot, kuid meie vahelist kaugust oli küllaltki raske hinnata. Peale seda ütlesin Sergeile, et ära nüüd jama, tõsta natuke tempot, muidu jõuavad konkurendid tagant järele. Selle peale andis Sergei omas keeles mõista, et tal on suva, nagunii on ta neist lõpus kiirem. Kuid Sergo on mõistlik mees ja tõstis natukene tempot J Umbes kilomeeter enne lõppu, läks rada natukene laiemaks ja sain veelgi tempot tõsta, kuid Sergot enam maha jätta ei õnnestunud ja lõpus pidin jällegi tema nappi paremust tunnistama.

TULEMUSED!           EMT JÄRVEJOOKSUDE KOONDTULEMUSED

Tallinna TV saade 41. jooksust ümber Harku järve 

Mõned päevad puhkamiseks ja treenimiseks ning 21. juuni õhtul toimus Nõmme Seeriajooksu III etapp, võistlesin 10 000 m distantsil ja selle võistluse raames peeti ka Eesti meistrivõistlused sel distantsil. Ilm oli küllaltki palav ja tuult ei olnud ka eriti tunda. Jooksu alguses vedasime Taivoga vaheldumisi, et tempot mõistlikus graafikus hoida. Paaril korral käis Sergei ees tempot maha võtmas, kuid eks temal on omad nipid. Juba küllaltki distantsi alguses sain aru, et täna kerget jooksu ei tule. Liigun, aga mitte nii, nagu sooviksin. Mingil hetkel libises Taivo meilt eest ära. Vahe enam eriliselt ei suurenenud, kuid sellist minekut jalgadest välja meelitada ei õnnestunud, et vahe uuesti kinni joosta. Enesetunne läks mingil hetkel küll mõnevõrra paremaks, ka vahe viimastel ringidel natukene vähenes, kuid võitjana jõudis finišisse Taivo, mina pidin leppima teise kohaga ja kolmandana lõpetas Sergei. Mul on Taivo kui sõbra ja klubikaaslase üle hea meel, et ta just sellel võistlusel oma selle hooaja parima jooksu tegi. Enda jooksuga ma muidugi rahule ei jäänud, kuid nutma polnud ka põhjust hakata. Selle võistlusega võis hooaja esimesele poolele joone alla tõmmata, mõnes mõttes oli see isegi kergendus, sest tugevalt treenimise järgi oli juba väike igatsus tekkinud. Hooaja esimene pool oli küllaltki tiheda võistlusgraafikuga ja tugevalt treenida polnud võimalik. Treener pani minu võistlushooaja esimesele poolele hindeks 4-, ma arvan, et see on igati õiglane hinne. Siis oli ette nähtud väike puhkus ja nüüd olen juba sukeldunud treeningutesse, et teha korralik ettevalmistus sügiseseks võistlushooajaks. Põhilisteks eesmärkideks on joosta üks korralik maraton ja poolmaraton. Juulis teen ka mõned võistlused kaasa, kuid need on treeningute kõrvalt ja eraldi nendeks ei valmistu.

TULEMUSED!

                                                       Foto: Mallor Malmre

27. juunil käisin Helsingis kergejõustiku EM´i vaatamas, vahel on täitsa tore ka kõrvalt võistlust vaadata ja varem polnud ma kunagi tiitlivõistlusi vaatamas käinud. Peab tunnistama, et täitsa põnev oli. Sõlmisin ka treeneriga väikese kihlveo, mina pakkusin, et Leedu sprinter jookseb ennast 100 meetris medalile, tema arvas, et jääb medalita. Eeljooksude ja poolfinaali põhjal võis küll arvata, et ta selle medali ikka ära võtab, kuid finaalis ta mingil põhjusel ei soovinud stardipakkudelt lahkuda. Kihlveo auhinnaks leppisime kokku lõunasöögi peale Pühajärve jooksu. Peale leeduka etteastet sain treenerilt sõnumi, kus oli kirjas, et kõht on tühi J Nii ma selle kihlveo kaotasingi.

27.-29. juunil olin Nelijärvel „fb jooksmise“ treeninglaagris, kus ma osalesin küll treenerina, mitte treenijana, aga laupäevasel hommikujooksul suutsin ma esimest korda ära eksida. Plaan oli hommikul 6 km joosta, aga selle asemel tuli hoopis 12 km. Olukorra tegi natukene ärevaks see, et hommikusöögi aeg lähenes jõudsalt, teadsin, kus suunas sihtpunkt asub, kuid ükski minu valitud teedest mind sinna ei viinud. Muidu oli tegemist igati toreda ja laheda laagriga.

29. juunil sõitsin Paikusele, kus toimusid Valdade Suvemängud. Võistlesin 5000 meetri distantsil ja olime treeneriga varem kokku leppinud, et toimugu mis tahes, mina ette tööd tegema ei lähe ja üritan distantsi lõpu kiirenevalt joosta. Kõik toimis, kui välja arvata asjaolu, et jooksu võitis Sergei. Muidugi sobivad mulle tempokad jooksud rohkem, sest eriti terava jalaga ma distantsi lõpus just pole, kuid see oli sobiv võistlus, et katsetada ka teistsugust taktikat. Võistluse lõpetasin ka sel korral teisena.

Olge mõnusad ja tublid! Nautige suve ja käige ikka treenimas ka ;)

OLÜMPIAJOOKSULT – ÖÖJOOKSULE

Vahepealne aeg on jällegi meeletul kiirusel möödunud ja ilmadki on väljas oluliselt suvisemaks muutunud. Selle aja jooksul olen jõudnud teha ka kaks starti, mis mõlemad kuuluvad Eestilinnajooksude sarja.

2. juunil toimus PAF TartuOlümpiajooks. See võistlus oli mitmel põhjusel eriline, kui tavaliselt peab hommikul vara võistlusele sõitma hakkama, siis sellel korral oli võistlus koju kätte toodud. Käisin hommikul koeraga jalutamas ja mõistsin kohe, et tänane jooks kerge ei saa olema. Väljas puhus harjumuspäraselt kõva, kuid häiriv tuul. Veel mõned tunnid kodus ja oligi aeg võistluspaika asuda. Võistluseelse soojenduse tegin koos Sergeiga, kes oli ka minu selle võistluse põhikonkurent. Rääkisime natukene eelseisvast võistlusest ja jõudsime järeldusele, et täna eriti kiire jooks ei tule. Tuleb, milline see jooks tuleb, kuid aeg oli starti minna. Kohe sai selgeks ka see, et peale minu keegi ees tempot teha ei kavatse, kuid ega keegi selleks kohustatud samuti pole. Minu eesmärk oli jooks võimalikult kiireks ajada, et konkurentidest distantsi kestel lahti saada. Selle muutis muidugi küllaltki keeruliseks kõva vastutuul, mis distantsi esimesel poolel tekitas kohati tunde, et jookseks nagu vastu seina. Teised konkurendid suutsin siiski maha raputada, aga Sergei, tuntud kui kõva võitleja, ähkis ja puhkis siiski jätkuvalt selja taga. J Tema eesmärk ongi tempo ära kannatada ja lõpus on ta minust natukene kiirema jalaga. Muidugi tegin ma sellel võistlusel ka taktikaliselt küllaltki rumala jooksu, kui sirgjooneliselt konkurendist lahti ei saa, siis peab ka varuplaan olema. Tavaliselt mul ongi võistluse jaoks mitu erinevat plaani, mida vastavalt olukorrale kasutada. Vahel muutub muidugi jooks ka ettearvamatuks ja siis tuleb jooksvalt otsuseid teha. Tagasi võistluse juurde, kui pool distantsi oli läbitud, siis vastutuulega enam võitlema ei pidanud, kuid vastutuult jooksmine oli jalad küllaltki tühjaks imenud ja mingit korralikku tempot enam peale panna ei suutnud. Lõpus oligi Sergei minust natukene kiirem ja pidin tunnistama 1,7 sekundilise vahega Sergei paremust. Lisaks peeti sellel võistlusel ka võistkondlikku arvestust. Meie võidukasse meeskonda kuulusid peale minu veel Taivo Püi, Elar Vulla ja Kaupo Sasmin, kes tegid kõik väga tubli jooksu.

TULEMUSED!            VÕISTKONDLIKUD TULEMUSED!             DELFI

Puhkamiseks eriti palju aega polnud antud, sest juba eelseisval reedel ootas ees Rakveres Ööjooks. Jõudsin nädala jooksul veel mõned ettevalmistavad treeningud teha ja ootamatult oligi kätte jõudnud see päev, kui tuli Rakverre sõita.

Ööjooksu hommikul tegin veel väikese rahuliku jooksu ja tundus, et jalad ning organism peaksid päris heas seisus olema. Ees oli veel ootamas küllaltki pikk päev, sest Ööjooksu start anti 21.30. Midagi erilist muidugi võistluspäeval korda saata ei õnnestu, sest mõtted on vaikselt võistlusrajale koondunud. Õnneks läks aeg kiiresti ja juba olingi Rakveres, sellel korral tegin võistluseelse soojenduse koos oma treeneriga. Tema startis 10 km distantsile ja tegi igati hea jooksu. Arutasime natukene eelseisva võistluse taktikalist poolt ja oligi aeg stardijoonele liikuda. 

                                          Enne starti on kõik rõõmsas meeleolus :)

Enne starti soovisin veel konkurentidele edu ja nüüd tuligi juba tõsist tööd tegema hakata. Eelmisel aastal lõpetasin Ööjooksu võidukalt isikliku rekordiga ja sellel aastal olime eesmärgiks seadnud, et tuleb teha võimalikult hea jooks ja joosta aeg isikliku rekordi lähedale. Nüüd tagasi võistluse juurde! Jooks sujus hästi ja enesetunne oli samuti hea, umbes peale neljandat kilomeetrit hakkasin konkurentidelt vaikselt eest ära libisema. Lootsin, et mõni 10 km jooksja alustab ka kiiremas tempos ja õnnestub selle hetkeni koostööd teha, kui poolmaratoni ja 10 km võistlusrajad lahku lähevad, kuid kahjuks kedagi polnud ja tuli ees üksinda edasi joosta. Edasi võistlesin oma kellaga, et ta mulle kilomeetri tempodeks liiga suuri numbreid näitama ei hakkaks. Ühes joogipunktis tekitas küllaltki vastakaid tundeid olukord, kui noor neiu mulle joogitopsi üritas anda, kuid selle enne minuni jõudmist käest lahti suutis lasta. Ega selles ju polegi iseenesest midagi halba, kõigil juhtub, kuid edasine joogitoimkonna käitumine jättis küll soovida. See olukord tundus neile nii naljakas, et kõik joogineiud kihistasid naerda. Minul muidugi nii naljaks ei olnud kui neil ja ei saanud nendega koos sinna naerma jääda. Ülejäänud võistlus möödus meeldivalt, Rakveres on raja ääres võrreldes teiste Eesti jooksudega rahvast päris palju ja kaasaelamisega nad kitsid ei ole. Distants möödus kiiresti ja ootamatult hakkasin juba finišisse jõudma. 

                                          Finiš pole enam kaugel!

Võistluse jooksul mul kordagi ühtegi rasket hetke ei olnud ja tundsin, et varu on veel piisavalt. Kahjuks on üksinda joostes natukene keeruline tempot kõrgel hoida ja usun, et suudaksin praeguse vormiga tugevamas konkurentsis võisteldes paremat tulemust näidata. Finišisse jõudes võisin muidugi jooksuga rahule jääda, lõpetasin poolmaratoni distantsi esimesena, aeg 1:06.13. Eelmise aastaga võrreldes suutsin sellel võistlusel üle minuti kiirem olla. Ilm oli jooksmiseks ideaalne, ei olnud palav ja häirivat tuult ei olnud samuti tunda.

2. koht – Ilja Nikolajev, aeg - 1:07.37

3. koht – Sergei Tšerepannikov, aeg - 1:09.17

TULEMUSED!             DELFI

                                          10 km ja poolmaratoni autasustamine ;)

Olge ikka lahedad ja tublid! Nautige suve ja olge ikka sportlikud J

KOLM VÕISTLUST STAADIONIL

Vahepeal on suvised ilmad jõudnud muutuda uuesti kevadisteks ja mina olen selle aja jooksul jõudnud kolmel korral staadionil võistelda. Nendest võistlustest oli minu jaoks kõige olulisem Põhjamaade meistrivõistlused 10 000 m jooksus, kuid kindlasti olid ka ülejäänud kaks võistlust omal moel olulised.

Põhjamaade 10 000 meetri jooksu meistrivõistlused toimusid 19. mail Taani pealinnas Kopenhagenis Østerbro staadionil. Taani jõudsime päev varem ja kuna Tallinnast läheb otselend Kopenhagenisse, siis reis oli lühike ja küllaltki mugav. Võistluspäeva hommikul tegime väikese soojenduse ja peale seda tuligi terve ülejäänud päev võistlust oodata. Soojenduse ajal tuli ka kerge võistluseelne ärevus sisse, kuid peale soojendust see kadus ja uuesti oli väikest ärevust tunda alles stardijoonel. Buss viis meid paar tundi enne starti staadionile, meeste start anti 18.30. Linnas ja staadioni ümber oli ka väikest sagimist tunda, sest järgmisel päeval toimus Kopenhageni maraton ja võistluskeskus asus staadioni kõrval. Sellega seoses olid ka osad Eesti maratonisõbrad meid staadionil ergutamas ja kaasa elamas. Suured tänud neile selle eest! Enne võistlust olin veendunud, et olen SEB 30. Tartu Jooksumaratonist korralikult taastunud, kuid natukene murelikuks tegi see, et polnud sellel hooajal veel staadionil ühtegi starti saanud teha. Igatahes oli aeg nii kaugel, et muretsemiseks enam aega ei olnud ja tuli stardijoonele minna. Peale minu olid veel Eesti meestest stardis Taivo Püi ja Sergei Tšerepannikov. Peale starti sattusin kolmandale positsioonile, teadsin, et üks ees olevatest meestest on tempomeister, kuid teist meest mul sel hetkel tuvastada ei õnnestunud. Tempomeistri ülesanne oli esimene 5000 meetrit vedada ajaga 14.45, kuid üllatuslikult astus tempomeister juba peale teise kilomeetri läbimist rajalt kõrvale ja ette jäi veel üks mees, kes ei liikunud küll päris planeeritud tempos, kuid mööda ma sel hetkel temast samuti joosta ei tahtnud. Kui läbitud oli 5000 meetrit, näitas aeg 14.58, see oli planeeritust aeglasem, kuid võimalused alla 30 minuti joosta olid veel olemas. Siis toimus rajal jälle midagi üllatuslikku - jooksja, kes oli minu ees tempot teinud, astus samuti kõrvale ja see oli võistluse teine tempomeister. Peale seda jäigi tempo tegemine minu peale, korraks käis peast läbi ka mõte, et las teised teevad ka ees tööd, kuid enesetunne oli hea ja jätkasin siiski jooksu vedamist. Tegin ees tempot selle hetkeni, kui joostud sai 9000 meetrit, siis muutus olukord rajal natukene ärevamaks, lõpuni oli jäänud ainult 1000 meetrit ja nüüd tahtsid kõik, kes gruppi olid jäänud, võimalikult kõrget kohta saavutada. Viimaseks ringiks oli grupp juba natukene pikemaks veninud, kuid kõik olid ikka veel küllaltki koos. Viimasel sirgel möödusin veel soomlasest ja lõpetasin jooksu kuuendana – aeg 29.53,07. Neljandast ja viiendast kohast jäi küllaltki napilt puudu, kuid võisin jooksuga ikkagi rahule jääda. Suutsin oma isiklikku rekordit parandada ja treeneriga seatud eesmärgi täita!

Maratonitiimi ülevaade võistlusest              Postimees               TULEMUSED!

6. mail toimus NõmmeSeeriajooksu I etapp, kus võistlesin 5000 meetri distantsil. Selleks võistluseks ei olnud veel jalad Põhjamaade meistrivõistlustest täielikult taastunud. Naelikutega joostes jäävad jalad küllaltki kangeks, eriti kui pole nendega väga sõprussuhteid otsinud. Kuid siinkohal pean kiitma ikkagi adidase naelikuid, tavaliselt on peale 10 000 meetri jooksu jalad palju hullemas seisukorras J Nüüd tagasi võistluse juurde! Esimesel kahel kilomeetril võttis vedamise Sergei enda peale, siis oli minu kord kaks kilomeetrit ees tempot teha ja viimane kilomeeter jäi otsustavaks, kes jõuab, see läheb J. Õnneks viimasel kilomeetril enam keegi minust kiiremini ei jõudnud ja võitsin jooksu uue isikliku rekordiga – aeg 14.32,0. Kuid pean ka tunnistama, et lõpus oli ka minul päris raske.

Martin Simpsoni reportaaž jooksust                  POSTIMEES

27. mail toimusid Rakveres Eesti teatejooksude meistrivõistlused, kus SK Sportkeskus.ee ka oma võistkonna meeste 4X1500 meetri jooksus välja oli pannud. Sellel võistlusel osalemisest sain teada kõigest mõned päevad enne võistlust, kuid klubi peab ikka vajadusel aitama. Meie võistkonda kuulusid peale minu veel Kaupo Sasmin, Taivo Püi ja Sander Jürs. Mina jooksin sellel korral viimast vahetust, vahetuse võtsin vastu neljandana ja kuna ma ennast 1500 meetri jooksus väga kindlalt ei tunne, siis lootsin väga, et suudan meeskonna kolmandale kohale tõsta. Peale esimest ringi oli selge, et eilne 5000 meetrit on veel korralikult jalgades, kuid teisel ringil möödusin Stamina jooksjast ja meie meeskond tõusis sellega kolmandaks, kuid jooks polnud veel läbi ja kolmas koht polnud veel kindel. Kuigi tunne läks mingil hetkel juba päris raskeks, suutsin ikkagi kolmanda koha säilitada. Terve meeskond oli teinud tubli jooksu! Jooksu võitis TÜASK´i meeskond ja teisele kohale jooksid ennast EMÜ meeskonna liikmed.

TULEMUSED!

Kindlasti pean tänama ka SiS´i, kelle tooted on mulle võistlusteks valmistumisel ja võistlustest taastumisel suureks abiks olnud! Julgen ka teistele seda soovitada, mille ise olen järele proovinud.

                                                    SiS ;)

Täna olen juba stardis PAF TartuOlümpiajooksul, millega antakse ka start Eesti Linnajooksude sarjale.

Olge ikka lahedad ja sportlikud! J Küll varsti need rannailmad ka saabuvad.

SEB 30. Tartu Jooksumaraton

Sellest võistlusest on nüüdseks aega juba kuhjaga möödas ja pean lugejate ees vabandama, et pole sellest veel omapoolset ülevaadet edastanud. Teen nüüd võistlusele väikese tagasivaate!

13. mail toimus marsuudil Otepää-Elva SEB 30. Tartu Jooksumaraton. Osalesin sellel võistlusel teist korda ja sellel korral olid juba raja tõusud ning langused tuttavaks saanud. Enne Otepääle jõudmist arutasime veel treeneriga telefoni teel võistlustaktika läbi. Plaan oli esimene pool võistlusmaast kiiresti joosta ja üritada Etioopia meestega kaasa minna. Kui etiooplaste tempo oleks minu jaoks liiga kiireks osutunud, siis teise distantsipoole oleksin rahulikumalt jooksnud. Otepääle jõudsingi teadmisega, et stardis on ka tumedama nahaga jooksumehi, kuid küllaltki kiiresti jõudis minuni info, et neid täna ikkagi stardis pole. Helistasin uuesti treenerile ja lühikese arutelu tulemuseks jäi see, et jätame taktika samaks.

Stardis soovisin tuttavatele jooksumeestele jällegi edu ja siis tuligi juba rajale asuda, et kiiresti Elvasse jõuda. Taktikast proovisin korralikult kinni pidada ja juba teisel kilomeetril ähvardas oht üksinda jääda. Tegelikult arvasin, et mõned jooksumehed tulevad ikkagi tempoga kaasa, kuid kõigil olid omad plaanid ja nii tuligi üksinda tööd tegema hakata. Peale teist vahefinišit võtsin natukene kergemalt, see ei tähenda muidugi seda, et rahuliku jooksurütmi peale üle oleksin saanud minna. Sellisel juhul oleks vahe konkurentidega küllaltki kiiresti kokku sulanud. Jooksin kõik siledad rajalõigud ja langused kiiresti, kuid tõusudel võtsin rahulikumalt. Jooksuvõistlustel on küllaltki raske teada saada, kui suur vahe parajasti konkurentidega on ja üle õla mulle ka eriti vaadata ei meeldi. Raja äärest võis muidugi vahel kuulda, et konkurente veel näha pole, kuid ega see mingit kindlustunnet ei tekita. Enesetunne andis küll kindlustunnet juurde, sest ülemäärast väsimust ei tundnud ja jalad tundusid ka küllaltki kerged olevat. Tartu Jooksumaratoni pikkuseks on 23,4 km ja raja lõpuosas on ka poolmaratoni (21,1 km) vaheajapunkt, sinna jõudes vaatasin kella pealt aja üle ja võisin järeldada, et sellel aastal olin siia tunduvalt varem jõudnud kui eelmisel aastal. Sel hetkel tekkis esimest korda ka väike kindlustunne, et täna peaksin suure tõenäosusega finišisse esimesena jõudma. Siis meenusid mulle ka eelmise aasta viimased kolm kilomeetrit J Kui jalg oli väga raske ja ei tahtnud enam kuidagi maapinnalt kõrgemale kerkida, kuid õnneks oli sellises seisus ka minu pikaaegne konkurent Ilja Nikolajev J Sellel aastal õnneks sellist olukorda ei olnud ja sain ka viimased kilomeetrid tõusvas tempos joosta. Lõpetasin SEB 30. Tartu Jooksumaratoni esimesena ja võisin võistlusega igati rahule jääda, paar minutit hiljem jõudis finišisse Ilja Nikolajev, möödusid veel paar minutit ning jooksu lõpetas ka kolmas mees - Ivar Ivanov.

TULEMUSED!

VIDEO

                                                       Alles mõned kilomeetrid läbitud :)

                                                       Foto: Tarmo Haud

                                          Pildil tunduvad tõusud suuremad kui reaalsuses ;)

Mõned tegurid, mis häirisid jooksu väiksemal või suuremal määral:

1. Peale Viljandi jooksu olin sunnitud oma võistlusjalatsid ära pesema ja peale seda avaldasid need vasaku jala suurele varbale väikest pinget. Peale jooksu olin veendunud, et see varbaküüs minuga enam pikalt koostööd teha ei kavatse ja tal on plaan lahkuda, kuid siiani on ta ilusti alles ja tundub, et koostöö jätkub J
2. Igast joogipunktist võtsin ka väikese lonksu spordijooki, kuid alati võttis suurema lonksu mu nägu, mis mõnusalt kleepuvaks muutus, kuid ei saa öelda, et see mind väga häirinud oleks J

                                         Kohe-kohe finišis! ;)
                                         Foto: Tarmo Haud

                                                       Ilja Nikolajev, mina, Ivar Ivanov

Möödunud laupäeval võistlesin Taanis 10 000 m Põhjamaade meistrivõistlustel, kus jooksin uueks isiklikuks rekordiks 29.53,07 ja sain sellga 6. koha. Sellest võistlusest teen põhjalikuma ülevaate paari päeva pärast!

Olge ikka tublid ja mõnusad! Pange ikka jooksuriided selga ja nautige mõnusalt suviseid treeninguid J

83. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

Aeg läheb kiiresti, ootamatult on möödunud juba nädal 83. Suurjooksust Ümber Viljandi Järve. Viljandisse sõites mõtlesin, et selleks korraks on mulgid kindlasti oma tee-ehitusega ühele poole saanud ja kohale jõuab kiiresti, kuid tundub, et sealgi liiguvad teetööd sama kiiresti kui Tallinn-Tartu maanteel. J Üldiselt meeldib mulle võistlustel varakult kohal olla ja seega väikesed takistused ajalisi probleeme ei tekita. Suuri järjekordi kuskile tekkinud ei ole ja saab kõik vajalikud toimingud sujuvalt tehtud.

Olin rinnanumbri võistlussärgile ja ajavõtukiibi ümber jala pannud ning hakkasin tuttavaid jooksumehi otsima, kellega koos soojendusjooksule minna, kuid üllatuseks ei leidnud kedagi tuttavat. Soojenduse tegin üksinda ja enne starti polnud ikka veel tuttavaid jooksumehi eriti näinud, kõik pusisid vist kuskil vaikselt omaette. Kui oli aeg stardijoonele minna, ilmusid ka kõik konkurendid kuskilt maa alt välja. J Jooksumehed soovivad üksteisele enne starti edu ja kõik on nagu suured sõbrad, kui stardipauk on kõlanud, pole enam sõpru, vaid on konkurendid. Ilm oli mõnusalt päikeseline ja harjumuspäraselt tuuline. Enne esimest vahefinišit käis lühike arutelu selle üle, kes selle võtab. See eeldas muidugi väikest tempo muutust ja mina sellest huvitatud polnud, sest minu eesmärk oli jooks võimalikult kõrgel kohal lõpetada. See võistlus on mitmel põhjusel küllaltki eriline ja huvitav, üheks põhjuseks on see, et seal saab valida raja vastavalt enda soovile, kuid tuleb läbida kaks kontrollpunkti. Küllaltki huvitav, kui rada läheb kortermajade vahelt ja pesunööride alt läbi. Sellel aastal jooksin esimest korda sellise pilguga, et kust kohast ma jookseksin, kui kedagi ees ei oleks, kelle järgi rada valida. Uuesti asfaltile jõudes tundsin ennast jälle kodusemalt, kuid seal olid konkurentidel omad plaanid, Sokolov ja Kits said küllaltki kindla edu, minul sellist enesetunnet ei olnud, et oleksin tahtnud kaasa minna. Mina jäin teise gruppi, kus jooksid peale minu veel klubikaaslane Püi ja Venemaa esindaja Veselov. Peale esimest kontrollpunkti on võimalik valida kahe raja vahel, üks on kindla pinnasega kruusatee ja teine sisaldab endas väikest lõiku läbi soo. Liidrid lähevad tavaliselt läbi soo ja nii ka sellel korral. Kui soo oli läbitud, oli tunda, et siinpool järve puhuvad hoopis teised tuuled ehk vastutuul. Kohati hakkas mul päris raske, Püi ja Veselov tahtsid vägisi eest ära libiseda. Hingasin nagu auruvedur ja olin nagu baleriin seal kartulipõldude peal. Õnneks läks õige pea oluliselt kergemaks ja sain nagu uue hingamise, sel hetkel oli lõpuni jäänud alla nelja kilomeetri. Sel hetkel sündis ka otsus, et nüüd peab tempot tõstma ja üritama konkurentidest lahti saada. See õnnestus päris hästi ja lõpetasin jooksu kolmandana. Kui peaksin andma hinnangu oma jooksule, siis head jooksu ma ei teinud, kuid selles olukorras võtsin selle, mida pakuti. Hea meel oli selle üle, et vähemalt järvejooksu võit jäi Eestisse ja selle võttis Keio Kits, Venemaa esindaja Aleksei Sokolovi ees.

TULEMUSED!

ERR VIDEO

                                                   nagu Alternatiivsetele jooksjatele meeldib 

                                                   öelda "tempo on soodne kõigile"

                                          Natukene on veel minna! :)

                                                    Eesti meistrivõistluste arvestus :)

Eelmisel pühapäeval osalesin ka 41. Palamuse maanteejooksul, mida võtsin treeninguna. Kuna Palamuse on ka minu kodukant, siis vahel on ka tore koduradadel joosta. Nagu eelmisel nädalal Jooksuportaalis selgus, ei suuda mõningad jooksuhuvilised mõista seda, kuidas saab võtta võistlust treeninguna. Selleks ei pea minu arvates raketiteadlane olema, tuleb joosta lihtsalt võistlustempost rahulikuma tempoga, mis poleks organismile nii kurnav kui võistlus, vaid kui raskem treening. Palamuse maanteejooksu lõpetasin esimesena, teisena lõpetas Vjatšeslav Košelev ja kolmandana tema poeg Deniss Košelev. J

Sellel pühapäeval on ees ootamas SEB 30. Tartu Jooksumaraton, mis kulgeb Otepäält Elvasse ja rada on suurelt osalt maastikul. Starti on oodata ka jooksumehi Etioopiast.

Olge tublid ja sportlikud! J

RMK Kõrvemaa Kevadjooks

Utrechti maratonist on möödunud juba kolm nädalat! Usun, et olen maratonist küllaltki hästi taastunud, kuigi mootor veel päris täisvõimsusel ei tööta. Peale maratoni pole veel väga raskeid treeninguid teinud, kuid mõned pooleldi rasked on ikka plaanis olnud.

Võistlushooaeg on Eestis jooksuvõistluste näol juba korralikult käima läinud. Erinevaid võistluseid on päris palju ja kindlasti tuleb nende seast mingeid valikuid teha. Sellel hooajal on plaanis kaasa teha kahes jooksusarjas. Kõikidele jooksusõpradele tuntud EMT järvejooksude sari ja alles hiljuti loodud Eesti linnajooksude sari, mis koosneb kuuest erinevast jooksuvõistlusest. Praegusel hetkel on muidugi keeruline öelda, et mõlemad sarjad täismahus kaasa teen. See selgub, kui pool võistlushooaega on läbi. Aga kindlasti on tegemist väga huvitavate jooksusarjadega ja soovitan jooksusõpradel nendest osa võtta.

Minu esimene start peale maratoni oli eelmisel laupäeval, kui võistlesin esimest korda RMK Kõrvemaa Kevadjooksul. Olin kuulnud, et seal on päris raske rada, kuid ei osanud arvata, et seal tõus tõusus kinni on J Ilm oli laupäeval kevadiselt päikeseline ja meeleolu hea. Kuna tegemist oli esimese stardiga peale maratoni, oli ka väike ärevus sees. Viiendal kilomeetril olin selle võistluse põhilise konkurendi, Ilja Nikolajeviga, väikese vahe sisse saanud. Järgnevad kolm kilomeetrit jooksin veel tempokalt, kuid poolel distantsil, kui oli kaheksa kilomeetrit joostud, otsustasin asja kergemalt võtta. Proovisin joosta säästvalt, säilitades sellist tempot, et keegi enam mööda ei jookseks. Kilomeetrid möödusid küllaltki kiiresti ja peale maratoni tundub 16 km suhteliselt lühikese distantsina. Kui võrrelda asfaltil ja murdmaarajal toimuvaid võistluseid, siis võin kindlalt öelda, et asfaltil toimuvatel võistlustel tunnen ennast kodusemalt ja need sobivad mulle oluliselt paremini. Kuigi hakkama tuleb igasugusel rajal saada J. Puhkamiseks eriti aega pole antud, juba homme toimub 83. jooks ümber Viljandi järve, mille raames toimuvad ka Eesti meistrivõistlused 12 km murdmaajooksus. Selle võistlusega antakse ka start EMT järvejooksude sarjale.

                                                       Veel on minna! :)

                                          Finiš :)

                                          Ilja Nikolajev, mina, Priit Ailt

TULEMUSED

Reporteri video RMK Kõrvemaa Kevadjooksust.

Soovitan ka vahel pilgu maratonitiimi kodulehele visata, sealt saab vaadata, kus maratonitiimi liikmed võistlevad ja lisaks on seal palju õpetlikku harrastajatele ja maratoniks valmistujatele. Õpetliku materjali hulk suureneb järk-järgult ja kasulikku infot leiavad sealt vast kõik jooksuhuvilised.

Olge ikka hästi tublid ja soovin kõigile palju kordaminekuid!

UTRECHTI MARATON

Eelmise pühapäeva hommikul lendasime Hollandisse. Eestisse oli saabunud selleks hetkeks jälle korralik talv. Sõitsime edasi Utrechti ja sealt omakorda hotelli. Alustuseks vahetasin riided ja läksin võistluseelset soojendust tegema. Ilm oli küllaltki ilus ja päike paistis, tegin oma harjumuspärase soojenduse. Jooksin 8 km, venitusharjutused, jooksuharjutused, mõned lühemad kiirendused ja väike sörk ning venitused lõdvestuseks. Enesetunne tundus täitsa hea olevat.

Ühel hetkel, kui maratonikorraldajat nägime, ei hakanud ta üldse keerutama ja ütles esimese asjana, et võistluspäeval on vihmane ja tuuline ilm. Kahjuks ilma, vastavalt vajadustele, tellida pole võimalik. Sellel korral pidas ilmaennustus ka 100% paika, kuid ärme kiirusta sündmustest ette. J Kutsutud sportlastel oli võimalik maratoni joogipunktidesse oma joogid saata. Hakkasin siis käsitööga tegelema, et pudelid paremini äratuntavad oleksid. Paarile pudelile panin ka SiS´i energiageeli külge. Õhtul panin maratoniks vajalikud asjad kokku ja võistlussärgile numbrid peale. Käisime pastat söömas ja oligi päev peaaegu läbi. Võistluseelsel päeval laadisin energiavarusid SiS´i „PSP22“ laadimisjoogiga. Maratonieelsel päeval on selline tunne, et päev võiks edasi kesta ja kuidagi ei tahaks magama minna. Õnneks mul uinumisega probleeme ei ole ja magasin enne võistlust korralikult.

Hommikul oli küllaltki kiire, kerge hommikusöök ja hakkasin rajale viidavatesse pudelitesse jooki valmistama. Pudelitesse läks SiS´i mustsõstramaitseline „GO“ spordijook. Peab tunnistama, et väga hea maitsega jook. Kell 8.30 viis buss meid hotelli juurest võistluspaika, ilm oli vastavalt ennustusele vihmane ja tuuline. 40 min enne starti tegin väikse soojenduse ja 10.30 anti Utrechti maratoni start. Sellel jooksul olid olemas ka tempomeistrid ja ma ei pidanudki kohe algusest peale üksinda tööd tegema hakkama. Selle grupi tempomeistri eesmärk, kus mina jooksin, oli vedada maratoni esimene pool ajaga 1.09.00. Enesetunne oli hea ja jooks sujus küllaltki hästi. Neli meest läksid jooksu alguses eest ära, mina jooksin teises grupis, mis oli umbes kuue-meheline, täpselt lugema ei hakanud. J Esimesse joogipunkti ma enda valmistatud jooki ei saatnud ja sealt võtsin korraldajate oma. Ega sinna topsi sisse palju ei jää, kui tempot sellepärast maha võtma just ei hakka, kuid suu saab ikka märjaks.

10 km peal oli teine joogipunkt ja sealt lootsin ma juba enda joogipudeli kätte saada, kuid laud oli pudeleid nii täis topitud, et enda pudeli leidmiseks oleks pidanud seisma jääma ja sealt otsima hakkama. Jooksin siis tühjade kätega lauast mööda ja võtsin jälle korraldajate joogi.

15. kilomeetril juhtus jälle sama asi J. Natuke ajas vihale, aga ega midagi teha ka polnud. Igaks juhuks olin ka ühe SiS´i energiageeli taskusse pannud ja kuna energiavarud erilist täiendamist polnud saanud, siis otsustasin selle geeli seal ära kasutada. Selleks hetkeks oli meie grupp koos tempomeistriga jäänud kolme-liikmeliseks. Eest paistis juba üks Keenia jooksumees, kuid sellel hetkel oli ta ikkagi veel küllaltki kaugel.

20. kilomeetril sain esimest korda enda joogipudeli, olin selle üle küllaltki õnnelik ja jooksin peaaegu poolteist kilomeetrit pudel käes. Kui 21,1 kilomeetrit oli joostud, astus tempomeister kõrvale, tema töö oli tehtud. Minu hinnangul tegi ta väga head tööd ja poolel maal olles oli aega kulunud 1.08.47. Selleks hetkeks olime Keenia jooksumehe kätte saanud ja ta hakkas vaikselt juba maha jääma. Muidugi läks jooks mõnevõrra raskemaks, sest nüüd pidin ise vastu tuult jooksma hakkama. Vihmasadu lõppes ka umbes poolel maal ja peale seda hakkas küllaltki külm. Märjad riided ja kohati küllaltki kõva tuul muutsid lihased natukene kangeks, aga virisemiseks ju aega polnud, pool maad oli vaja veel ära joosta J.

25. kilomeetril sain oma joogipudeli ilusti kätte ja selle külge olin pannud ka ühe energiageeli. Võibolla poleks ka sealt pudelit kätte saanud, aga kuna olin varasemalt sellest punktist teisel pool teed mööda jooksnud, siis jätsin meelde, kus mu pudel selle laua peal umbes asetseb. Edasi jooksin nii, et ühes käes oli joogipudel ja teises käes energiageel. Energiageeli mul sellel hetkel vaja ei olnud ja hoidsin seda igaks juhuks järgmise joogipunktini käes, et kui sealt joogipudelit ei saa, siis on vähemalt energiageel olemas. Enesetunne oli hea ja kannatas joosta küll, muidugi oli tempo natukene langenud, aga mitte väga palju.

30. kilomeetril läkski nii nagu olin kartnud, joogipudelit ma kätte ei saanud ja kasutasin ära oma energiageeli. Selleks hetkeks olin jäänud üksinda, tšehh oli natukene eest ära libisenud. Keenia jooksumeest enam tagant ei paistnud.

35. kilomeetril jäin jälle joogipudelist ilma, kuid sel hetkel sain energiat juba treeneri ergutustest. Korraldajate laualt sain ühe joogitopsi kätte, kerge lonks ja edasi finiši poole. Selleks hetkeks olid jalad ka juba sellises seisus, et järsud pöörded rajal tuli võimalikult suure kaarega võtta. Järskude pöörete korral oleksid arvatavasti jalad krampi läinud. Enam kerge muidugi polnud, aga lohutasin ennast sellega, et mis siin enam ikka, ainult 7 km veel.  Tavaliselt jooksen ju õhtuti taastavaks jooksuks 8 km ja see on nii lühike distants. J

40. kilomeetrile olin samuti oma joogipudeli jätnud, kuid sealt ma isegi ei üritanud seda kätte saada, tahtsin juba lõpuni jõuda. J

Lõpuni pole enam palju jäänud :)

Viimasel pikal sirgel nägin, et ees on üks mustanahaline jooksja, sellel hetkel ei osanud veel arvata, kas ma saan ta kätte või mitte. Vahe küll vähenes jõudsalt, kuid sama kiiresti lähenes ka finiš. Sain veel treenerilt viimase käsu, et pean mööda jooksma. J Ma kiirendada väga enam ei julgenud, sest säärelihased tahtsid juba vägisi krampi kiskuda. Võtsin väikse riski ja siiski tegin selle viimase kiirenduse ja saingi Keenia jooksumehest umbes viimasel 100 meetril mööda ja lõpetasin jooksu 4. kohaga.

Aeg näitas tabloo peal 2.21.28 ja see tähendas, et olin oma Lissabonis joostud 2.25.44 kiiremini jooksnud. Isikliku rekordi üle on alati hea meel, kuid ega sportlane ei või kunagi täielikult rahul olla. Alati tahaks paremini!

                                          Finiš! 

Nüüd taastun maratonist ja mingil hetkel hakkan maratonist mõnevõrra lühemateks distantsideks valmistuma. Suured tänud kõikidele sponsoritele ja pöidlahoidjatele! SiS´ile suured tänud, Teie tooted olid maratonil ja selleks valmistumisel suureks toeks! Suured tänud ka adidasele väga hea varustuse eest! Kui peale maratoni pole mitte ühtegi villi ega hõõrutud kohta, siis see on märk heast spordivarustusest.

 Tulemused!

Olge kõik ikka tublid ja sportlikud! Kõikidele spordihuvilistele soovin ilusat ja edukat algavat võistlushooaega!